Millest see tulenes? Saksamaa, NSVL, Jaapan. Sest nad olid kolm peamist riiki, kes sõdisid ning nad koondasis enda alla teiste riikide sõdureid. Mis riikides hukkus kõige rohkem tsiviilelanikke? Miks? Saksamaa, Poola, NSVL, Jaapan, Jugosloovia. Sest sõjategevus oli suurim, nende aladel Miks oli hukkunute arv kõige suurem NSVL? Sest NSVL olid kõige suuremad valed. Millised rahvad kandsid Teises maailmasõjas protsentuaalselt kõige suuremaid kaotusi? Poolakad, jugoslaavlased ja NSVL rahvas ning sakslased Miks vähenes Eesti elanikkond? Sest eestlased põgenesid punaarmee eest teistesse riikidesse paremat elu otsima. 2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Saksamaaga 11.1994 3.Vasta kaardi ja teksti alusel? Millised territooriumid läksid pärast Tesist maailmasõda NSV Liidu koosseisu? Eesti, Läti, Leedu, Basseraabia Mis riigid jäid NSV Liidust välja?
Austria Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Austria Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef Alpi mäestik hõlmab umbes kaks kolmandikku riigi pindalast. Eristuvad Ida-Alpid, Kesk-Alpid ja Lõuna-Alpid. Ülejäänud maa-ala on lainjas tasandik ja idapoolne Doonau madalik. Mäestikud: Baieri Alpid, Karni Alpid, Kitzbüheli Alpid, Kõrg-Tauern, Salzburgi Alpid Jõed: Doonau, Rein, Drava, Inn, Morava Järved: Bodeni, Neusiedli Mullad: stepimullad, mäginiidumullad, metsa pruun
miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt USK
organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus
Dalmaatsia jäi austerlaste kätte. Kümme aastat enne Esimest maailmasõda emigreerus 50 000 horvaati USA-sse. Kui Austria-Ungari impeerium sõjas lüüa saanuna tükeldati, sai Horvaatiast osake Serbia, Sloveenia ja Horvaadi kuningriigist. 1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama
a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka
Minu arvates võiks Rootsi töötute osakaal olla kordi väiksem , kuna kindlasti on palju võimalusi uutele ettevõtjatele ja samuti on kõrghariduse omandamine Rootsis tasuta , mis annab võimaluse elupõlisel õppel käija igaühel ning väetada endale teerada . 8. MUUD ANDMED Rootsis elab peale põlis-rootslaste ka muid rahvuseid . Põlised rootslased moodustavad kogua rahvuses 86,7 % (19). Suurima vähemusrahvuse moodustavad soomlased (2%). Veel on Rootsis sellised etnilised grupid nagu jugoslaavlased, norralased, kreeklased , tühklased ja teised. Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal nign üks viiendik teistest etnilistest gruppidest inimestest on immigrandid või nende järeltulijad. Ametlikuks keeleks on Rootsi keel , kuid veel räägitakse rohkem soome- ja inglise keeles . Valdavaks usundiks Rootsis on luteri usk (87%). Veel on levinud usunditeks rooma katoliku- ja ortodoksi usk ning leidub ka baptiste , muslimeid,juute ja budiste. (20)
on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48. Nad on tulnud Rootsi töö, parema palga ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. 19501970 aastani toimus rahvaarvu pidev kasv. Rahvaarv oli umbes miljoni inimese võrra suurem.
a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE
a. juuli seisuga 2055 sündi enam kui surma ning 2003. a. juuli seisuga 4743 enam). Samuti on positiivne migratsioon taganud rahvastiku pidevat juurdekasvu, 2002. aasta juuli seisuga lisandus 36 439 inimest võrrelduna 2003. aasta sama perioodi 35 917 ga. 2001. aasta lõpus elas Rootsis 476 000 võõrriikide kodanikku, kellest suurema osa moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Rannar Jantson RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS
Tulemuseks hoopis mingi uus ühiskond, uus ühiskond, tekib uus kultuuriidentiteet. Klassikalise ameerika ühiskonna järgi tuleb see. Kui sinna emigeerusid erinevad rahvused, said nendest ameeriklased. Deklaratiivselt oli see ka NSVL ametlik rahvuspoliitika (kõik rahvad oleksid NSVL kogunenud ja nendest areneb välja täiesti uus kvaliteet, mida nimetatakse nõukogude rahvaks). Samuti räägiti 80-ndate teisel poolel, et pole serblasi, horvaate, bosnialasi, kõik on Jugoslaavlased. Sulatusahi on problemaatiline · Kultuurimosaiik a + b + c = a + b+ c Kui saavad kokku kolme erineva etnilise grupi liikmed ja ei juhtu midagi, kõik jätkavad kooseksisteerimist, mingit sulandumist ei toimu, keegi kedagi alla ei neela. Doominoteooriad muutused kultuurides järkjärgult, alguses ühes valdkonnas, mis kutsub esile muutusi teistes kultuurivaldkondades. Melville Herskovits (1930-nad) (esimene afroameeriklaste uurija, algselt oli seisukoht
elavad Põhja-Rootsis. Ligi 12% elanikest sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad. Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka
annaabi.ee 
