), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. Löögita printerid kasutavad kujutise tekitamiseks mitmesuguseid elektrofüüsilisi või keemilisi protsesse (kuumutus, elektrograafia, trükivärvi pihustamine jne.). Järgnevalt on (joonisel 1) näha enimlevinud printerite tüübid. J oonis 1. Printerite tüübistik Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil.
Seadmete eraldusvõime on kuni 600 dpi Masinad Jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. Kõige tuntum jugaprinterite valmistaja maailmas on Hewett-Pacard, kes on maailma suurim kontoriprinterite valmistaja. Oma populaarsuse poolest on tuntud Jaapani firma Seiko Epson. Ta on tuntud eriti printerite valmistajana fototrükiks. Tegijaks printerite turul on ka Lemark. Originaalse ehitusega on aga firma Canon printerid.
· Laiaformaadilistes trükimasinates, digiproofide valmistamisel · jugatrüki seadmeid võib jaotada oma kasutajate poolest kolme gruppi. · Esimesse gruppi kuuluvad seadmed, mida kasutatakse kodudes ja kontorites. · Teise gruppi kuuluvad laia formaadiga printerid, millede kasutamise põhisuunaks on suureformaadiline reklaam. · Kolmandasse gruppi kuuluvad spetsiaalsed, kindla suunitlusega printerid kindlate toodete valmistamiseks. Jugaprintereid valmistavad maailmas paljud firmad. Nagu eelpool juba on välja toodud jugaprinterite trükipäid aga toodavad vähesed firmad. 10.Millised on digitrüki arenemise kolm põhisuunda ? 1. Esimeseks teeks oli värviliste kopeeraparaatide areng värvilisteks digitaalseteks trükimasinateks. Nende masinate tootjate hulgas on tuntumad nii Canon kui ka Xerox. 2. Teiseks teeks oli ofsetmasinate loomine, milledes ofsetvormid valmistati trükimasinates
Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudeleid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m2. See sõltub ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Paberi suhtes on kõige vähenõudlikumad nõelmaatriksprinterid, olles eriti sobivad paksude mitmeosaliste formularide ja kleebitud tagaküljega plankide printimiseks. Enamik nõelmaatriksprintereid on lisaks hõõrdeveokile varustatud ka vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtsapaberi kasutamiseks.Vedavat traktorit on vaja paksude plankide söötmiseks printeri põhjast. MÄLUMAHT
tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nõue kehtib ka värviprintimise puhul. Nõelmaatriksprinter Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke (vt joonist) Nõelmaatriksprinterid jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks
lahutusvõime. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nõue kehtib ka värviprintimise puhul. Nõelmaatriksprinter Nõelmaatriksprinteri tööpõhimõte on ülimalt lihtne: kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punktidest moodustatud kirjamärke (vt joonist) Nõelmaatriksprinterid jagunevad kaheks põhirühmaks: 9- ja 24-nõelased. Nõelmaatriksprinterite puhul on traditsioonilisteks trükikvaliteedi näitajateks kujunenud
mõõtühikuks on saanud dpi (dots per inch)- punkte tolli kohta, kuna iga tüüpi printer väljastab suvalise töö paberile nagunii värvipunktidena- olgu mehaaniliselt läbi värvilindi, värvipritsmetega või elektrograafiliselt. Mida suurem on prindipunktide arv lineaarse pikkusühiku kohta, seda selgemad on kujutiste ja tähemärkide piirjooned. 6. Värvilisus Tervet rida monokroomseid printereid (peamiselt jugaprintereid) saab prindipea (prindikasseti) vahetamisega muuta värviprinteriks. Mustvalgel printimisel tuleb eristada halltoonesitust (gray scaling)- musta ja valge vaheliste pidevate üleminekute tekitamist pooltoonide abil, kusjuures iga punkti esitatakse 4-8 bitiga ja virvtoonimist (dithering)- näiliste pooltoonide (halltoonide) tekitamist punktimustri tiheduse ja muude parameetrite (pooltoonelementide kaldenurga ja pikselite sisselülitamisjärjestuse) varieerimise abil.
tagab vajaliku kõrge lahutusvõime. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. Sama nõue kehtib ka värviprintimise puhul. Nagu mainitud, jugaprinteri trükikvaliteet sõltub tugevasti paberi valikust, sest värvaine (tint) on paberile kandmise hetkel märjas olekus. Selle tulemusena võib esineda kahte tüüpi defekte: 1. Sulgimine (feathering), mis seisneb trükimärkide ebapuhastes servades, 2. Värvide kokkuvalgumine (bleeding), mida iseloomustab värvide kokkujooks nende kokkupuutepindadel
Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. Seda tüüpi prinditehnoloogia peamiseks puuduseks on peetud prindipea otsikute kuivamist, ummistumist ja üleliigset tindi laialipritsimist, mida aga ajapikku on õnnestunud tunduvalt vähendada. Sama võib öelda ka prindikoopiate arhiveerimisprobleemi kohta. Küsimus on nimelt selles, et algselt vedel trükivärv kipub lahustuma vees ja trükikoopia võib veepritsmete toimel rikneda. Sel põhjusel jugaprintereid tootvad firmad soovitavad eriliste paberisortide kasutamist. · Fotoelektrilised printerid jagunevad laserprinteriteks ja LED-printeriteks. Laseprinterite keskseks osaks on valgustundliku (tavaliselt seleeni või kaadmiumi ühenditest koosneva) kihiga kaetud pöörlev trummel. Laadimisseadme abil laetakse fototundlik kiht elektrilaenguga, mille järel talletatakse prinditav kujutis trumlile. Iga punkt trumlil vastab punktile paberil
Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne.) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudelid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti tähtis paberi niiskussisaldus ja kaal, mis tavaliselt peab olema piirides 60-90 g/m 2. See sõltub tihti ka paberisööturi tüübist. Termoprinterid ja enamik jugaprintereid nõuavad üldreeglina eripaberite ja spetsiaalsete kilede kasutamist. Kui valite odavaima nõelprinteri, võib juhtuda, et peate sedagi käsitsi toitma hakkama. Harilikult on nõelprinterid siiski lisaks hõõrdveokile varustatud vedavate ja/või tõukavate traktorseadmetega perforeeritud lint- või lõõtspaberi kasutamiseks. Vedavat traktorit vajatakse paksude (isekopeeruvate) plankide söötmiseks. Sellised seadmed on tavaliselt
annaabi.ee 
