Tegelikult hakati juute aga taga kiusama juba ammu enne Hitlerit ning holokoasti. Kui Euroopas levis laialt ristiusk, olid just juudid need, kes jäid oma usule kindlaks ning sellega teenisid ühiskonna halvakspanu. Teise usu tunnistamine loeti ketserluseks. Üheks põhjuseks võis olla ka see, et juutide seas oli väga palju edukaid inimesi ja see võis kaasa tuua kadeduse. Teise maailmasõja päevil korda saadetud inimsuse vastastased kuriteod on kõik üpriski jubedad, aga jubedused, mida juutide vastu tehti on lihtsalt jälestusväärsed. Praegu kirja pandud seadused, et iga inimest tuleb kohelda inimväärselt, et igal inimesel on õigus elule ja vabadusele pidid ju juba tol ajal inimeste teadvuses olema. Nad ju pidid natukenegi mõtlema teiste inimeste heaolu peale. Ühe erandiga. Adolf Hitreril puudus igasugune austus teise inimese vastu. Ainus asi, mis tema jaoks oli hea ja õige oli aaria rass, mis ilmselgelt tema meelest
sõdurite sarnasusi ja ühtsust. Rõhutus seisneb peamiselt selles, et kuigi jutustus on kirjutatud mina-vormis, ütleb jutustaja Paul Bäumer alati ,,mina" asemel ,,meie". Seega on märkimisväärne asjaolu, et see mis puudutab ühte sõdurit, puudutab ka teisi sõdureid. Mõnes mõttes on see aspekt filosoofilise tähendusega, kuna selline põhimõte kehtib mingil määral ka päriselus. Lisamata ei saa jätta ka selle, kuidas kirjanik sõjakoledusi kirjeldab. Jubedused, millest romaan jutustab peaksid inimesi tõsiselt sõjast mõtlema panema. Nii naljakas või kurb kui see ka poleks, toimub pärast raamatu laialdast publitseerimist juba Teine maailmasõda. Seega ei pakkunud raamat inimestele piisavat õppetundi. Enne Esimest maailmasõda olid paljud inimesed sõjast huvitatud ning isegi tahtsid vabatahtlikult sõdima minna. Pärast sõda ei tahtnud sõdima minna enam keegi - kõik olid sõjast kurnatud.
selle pealt ei teenita. 11. Riik võiks toetada keskkonnakaitse organisatsioone nii rahaliselt kui ka nõuga. Riigi ja MTÜ-de vaheline koostöö suurendamine tooks kaasa kindlasti mitmesuguseid lähenemisi keskkonnakaitsele. Tänu millele võidakse lahendus leida mõnele Eesti keskkonnaprobleemile, sest kaks pead on ikka targemad kui üks pea. 12. Hea võimalus inimeste teadlikkuse suurendamiseks on ekstreemse reklaamikampaania läbi viimine, kus oleks näidatud kõik jubedused, mis võivad juhtud või juba mõnes riigis on juhtunud kui pole keskkonnakaitsjate soovitusi ja keskkonnasõbralikku eluviisi järginud. Sokikampaaniad tõmbavad inimeste pilke kindlasti rohkem kui nt. uudistes keskkonnasõbralikusest rääkimine. '
koguda nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Teise võimalusena oleks pidanud võitjariigid Saksamaa lihtsalt likvideerima. Kõik nende alad ära jagama, rahva minema ajama, näiteks kolooniatesse sunnitööle või üle ookeani paremat elu otsima. Nad oleksid pidanud selle riigi nii ära hävitama kui vähegi võimalik, et ükski sakslane ei mäletaks enam, et ta sakslane on. See oleks hoidnud ära peatse kättemaksu, edasised tapatalgud ning jubedused. Kokkuvõtteks võib öelda, et Versailles rahutingimuste pealesurumine Saksamaale ei olnud mõistlik tegu. Karistused olid liiga karmid ning võitjariigid unustasid ära, et kunagi võib saabuda kättemaks. Karistused olid küll karmid, aga neid ei suudetud kontrollida, sest Saksamaa siiski kogus end. Rahutingimuste pealesurumine vallandas teise maailmasõja. Selle ärahoidmiseks oleksgi pidanud rahutingimuste otsused olema
Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele, saavad tulla inimese ellu ja seal korraldada põrgu. Mulle meeldib see pilt, kuna see pilt kujutab põrgut, igasugu jubedaid deemoneid ja nende sadu jubedaid abilisi. Sellel pildil on välja toodud kõik põrgu jubedused, mis peaks igat inimest motiveerima põrgusse mitte sattuma! Mulle meeldibgi see pilt just sellepärast, kuna sellel pildil on kõik natuke õudust tekitav, kuid samas näeb see vasegravüür väga põnev ja huvitav välja. Ikka uuesti ja uuesti vaadates avastan alati jälle midagi uut ja põnevat selles maalis. Valisin just selle pildi, kuna ma soovisin teha arvustuse mõnest Eesti maalist, kohe kui hakkasin Eesti maalikunstnike peale mõtlema , tuli mulle meelde E
elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest. Ma kuulasin alati nende jutte suure huviga ning arvasin, et tean mida tähendavad sõja jubedused. Kuid lugedes seda raamatut mõistsin, et eksin rängalt. Raamatut lugedes möödus iga peatükk hulga pisaratega. Raamatus oli erakordselt elavalt kirjeldatud, mida näeb tsiviilelanikkond sõjas, kuidas sõda lahutab perekondi ning hävitab suhteid, kuidas rahvas õieti ei teagi kellega võideldakse, kes on vaenlane ning kes on oma. Nüüd kui olen raamatu rohkem kui korra läbi lugenud arvan, et tean, mida tähendab sõda.
Hakati pommitama lennukitelt Kujunes välja positsioonisõda Pommitamine lennukitelt http://www.picturesofworldwar1.com/wp-content/uploads/2012/02/3.jpg (04.10.15) Briti tank I maailmasõjas Click icon to add picture http://www.rokkorfiles.com/photos/EM-Aberdeen-2.jpg (04.10.15) Kadunud põlvkond Sõda oli julm Võideldi viimase hinge tõmbeni ning halastust ja inimlikkust ei tuntud Ellujäänutele jäid jubedused meelde igaveseks Sõjas osalenud ei suutnud oma igapäevase elu juurde tagasi pöörduda ning muutusid passiivseks Sõda jäi neid jälitama Kadunud põlvkond Click icon to add picture http://www.irishtimes.com/polopoly_fs/1.1777515.1398785036!/i mage/image.jpg_gen/derivatives/box_620_330/image.jpg (04.10.15) Kasutatud allikad M. Laar, L. Vahtre, Lähiajalugu I (lk 46 – 50) https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas %C3%B5da (04.10
ö ,,bossid'', kes tavarahavast ära kasutavad oma poliitiliste õiguste leidmiseks. ,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema''. Noorte tegevus sõjas koosneski kaevikutes istumistest ja rindel edasi - tagasi jooksmisest, inimeste tapmisest ja omade surma nägemises. Neist said ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Teose tegelane Albert ütles: ,, Sõda on kõige jaoks meid ära rikkunud
aastal. Teise maailmasõja järel langes Eesti NSV Liidu mõjusfääri. Meie riik kaotas sellega iseseisvuse koguni kuuekümneks aastaks. Nende aastakümnete sisse jäi nii positiivsemaid kui ka halvemaid aegu. Venestamise käigus seati kirjanikele range tsensuur, mis pidurdas eesti kirjakeele arengut. Paljud loome- ning ka tavainimesed põgenesid valitseva korra eest üle mere välismaale. Neid kirjanikke hakati nimetama pagulaskirjanikeks. Hästi toob tolleaegsed jubedused välja Arved Viirlaid oma teoses ,,Ristideta hauad". Ta kirjeldab reaalseselt ning elutruult kõiki neid koledusi, mis eestlaste peal korda saadeti. Raamatu peaosaline on endine Saksa armee sõdur Taavi, kes on NKVD poolt tagaotsitav. Ta oli mees, kel ei jäänud muud üle, kui pageda metsa ning nõnda oma riigi vabaduse eest võidelda. Mitmel korral nabiti ta kinni, kuid siiski õnnestus tal alati põgeneda. Autor toob esile selle ebaõiglase olukorra, kus mehed olid sunnitud metsa
,,Tõsiasjad on meid ära põletanud; me oskame vahet teha nagu kaubitsejad ja mõistame paratamatust nagu lihunikud. Me pole enam muretud -- oleme kohutavalt ükskõiksed." Sõda rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad hoolimatuteks. Sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks", sest kes rindel ei hukkunud, said haavata hingeliselt. Tuhanded sõdurid hukkuvad mõttetutes võitlustes. Ainult kõige tugevamad elavad üle sõja jubedused: "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Paulist ja tema kaaslastest saavad karmid ja ükskõiksed rindevõitlejad, kes püüavad oma tundeid alla suruda, et mõistust selgena hoida. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Juhused on ainsad, mida sõduripoisid suudavad usaldada ja uskuda. Nad on üksteise vastu tunded kaotanud, suudavad mingi ime jõul veel joosta ja tappa- see on rutiin
Iga mõne aja tagant tekivad kehale jäljed, mis meenutavad lööke ja põletusi ning mis on pea alati sümmeetrilise kujuga, nendega samaaegselt ilmuvad süstlajäljed käsivartel. Need ja muud tõestusmaterjalid, nii suulised kui kirjalikud, viitavad millelegi, millest me ei peaks teadma. ,,Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal," ütles Saksa filosoof Arthur Schopenhauer. See võibki olla põhjus, miks inimesi, kellega on need jubedused juhtunud, üritatakse vaikima sundida. Jaan Kaplinski sõnas: ,,Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus." Me ei saa kunagi väita, et midagi ei ole lihtsalt selle pärast, et me seda alati ei näe. Kuid tulles tagasi inimkatsetuste ja eetika juurde. Kindlasti tekib mõte: ,,Miks ei võiks katseteks kasutada loomi ja miks ei tehtud seda kahe suure totalitaarse reziimi ajal? Juba mõte sellest, et proovida midagi inimolendil, on vastuolus eetiliste põhimõtete ja ühiskonna tavadega.
abinõusid. Riietumise juures märkas ta ootamatult, et tema taskukell oli lõhutud. Kohe laskis ta pererahva tulla oma juure ning määras neile ilma pikema jututa raske karistuse. Värisedes langes nüüd perenaine tema ette põlvili, rääkis oma murest kuninga unerahu eest ning saatuslikust eksitusest. Naine palus kuningalt pisarsilmil armu ja halastust. Naerdes naise teadmatuse üle, andestas talle kuningas ning külarahva tänuhüüete saatel sõitis kuningas jälle edasi. Tatarlaste jubedused Kui tatarlased tungisid Vormsi ning hakkasid sääl rüüstama, siis ainult üksikud elanikud päästsid end Borby lähedal asuva suure kivi otsa, kus nad kallaletungijaid tatarlasi keeva veega kihutasid eemale. Kärsläti juures kaevasid talunikud metsa sügavad augud ning varjasid end sääl peidus, kuigi vaenlased katsusid rootslaste keelt järele aimates luisata, et vaenlane olevat juba plehku pistnud.
Kirjanik lahkus töölt ning pühendus nüüd ainult kirjutamisele. Oli Petrasevski ringi liege, kuid selle kohale kogunesid pilved (Prantsuse revolutsioon) Dostojevski arreteeriti nii nagu ka kõik teised ringi liikmed ning heideti õudsaimasse vanglasse Venemaal- Peeter Pauli kindlusse. Seal elas ta üle iseenda hukkamise ning talle määrati 4 aastat sunnitööd ja peale seda sõjateenistus lihtsõdurina. 4 aastat oli kirjanik Siberis, seal sündinud jubedused kajastuvad ka tema teostes. Pärast sunnitöölisena olekut teenis ta soldatina kolkalinnas. Fjodor Dostojevski uskus, et inimest võib pasta vaid puhas headus ja ohverdamine. 1881 aasta aga kirjanik suri kopsuverejooksu tõttu. Tagasitulek kirjandusse- Naases Peterburi tagasi ning hakkas innukalt tööle. Ilmusid olukirjeldused sunnitööst ,,Märkmed surnud majast,, ning ,,Alandatud ja solvatud,, ,,Kuritöö ja karistus,, on esimene Dostojevski viiest viimasest romaanist (esialgu pidi
annaabi.ee 
