Rahvuspargid: * Pärnu j. 100Lahemaa * Navesti j. 101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv.
1865. a. lpetab ta konservatooriumi hbemedaliga ja asub petajatle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kmne aasta jooksul, mis ta seal petaja oli li ta palju thelepanuvrseid teoseid. Nt. Kolm smfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede jrv", klaveripalade tskli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sitis Taikovski koos vend Anatoliga soome suvitama. Kuna raha sai otsa, olid nad sunnitud tagasi prduma. Vend Modesti kutsel sitsid nad Haapsallu suve veetma. Vennad risid Suur-Mere 13 asuvat aiamajakest. Aiamajakeses oli noorel heliloojal hea ja rahulik ttada. Talle meeldis Haapsalu rahulik milj ja ilus loodus.Taikovski klastas Eesti veel ka aasta hiljem, kui ta viibis Sillamel. 1891. aastal oli ta veidi aega Tallinnas
punanahkade himu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvektt Vlejala abi jrele. Abi juabki kohale ja kik laheneb. Veel enne Hirvekti lahkumist palub Judith Hirvektil jda, kuid asjatult. Hirvektt lahkub. Aastate mdudes tuleb Hirvektt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sjateed. Kurb toon poeb Hirvekti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kik oleks vinud teisiti olla. Tegevus toimus Suur jrvistu vikese jrve res millel oli nimeks Vilkuv peegel. See jrv oli enneolematult ilus ja jahmatas kiki sinnasattuvaid inimesi, olgu nad siis indiaanlased vi tahmanod. Jrv oli piklik ja seal oli palju lahtesid ja poolsaari. Jrvega oli henduses kolm jge. Jrve lunapoolne ots oli natuke kitsam kui phjapoolne. mber jrve oli mets ja ka kaljud ja paljud knkad. Jrve pikkus oli umbes 2,5 kilomeetrit ja laius natuke le kilomeetri. Tegevus toimub 1740 - 1745 aastate vahel. Tegelased: Peategelane on Hirvektt, krvaltegelased on Vlejalg, Hetty, Judith, Tasa ja
1mm)turvas. PINNAMOODmaakoore pealispinna kuju, koosneb eri vormidest.Krgustikud:haanja suur munamgi 318m, otep kuutse 217m,pandivere emumgi 166m, sakalarutu 146m, vooremaa laiuse 144m, karuka rebasejrve 137m, lne saaremaa 54m. Lavamaad: phja eesti e. harju, kirde e vire, kagu e ugandi. Tasandikud: kesk eesti, vahe eesti. madalikud:lne est, prnu, phja est, vrtsjrve, peipsi, alutaguse. Nod:valga ngu, hargla ngu Orundid: vike emaje orund, vru orund.NGUkinnine pinnavorm, keskel soo vi jrv ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps.
Vaid inimene mistis laulu kogu sgavust ja seetttu vib ta nd oma lauluga tusta krgele jumalate juurde vi tungida sdamete sgavavustesse. "Vanemuise kosjaskik" algab jllegi Tartu mineviku idealiseerimisega. Valge habeme ja hallide juustega laulujumal lheb kosja maattarde juurde. Saanud kolm korda eitava vastuse, tmbub ta tagasi ksindusse, Endla jrve maile. Vanaisa kingig talle lohutuseks leitud lapsukese - Juta, kes on "inimeseks saanud luule". "Endla jrv ja Juta" on seotud Laiusel asuva Endla jrvega, mille kaldal Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva
sa oled seal, kust tagasi ei tulda. Kesk jrve janus Paat otsib omapi nd varju krkjaist, ks ktepaar just pillanud on aerud. Ei ole sudja vsinud, ei nrk, vaid kesk jrve janus nagu thjal kaevul, sest nkk ta paadipras phib piisku, mis paljal ihul prlendavad vastu. Kas lainteil kiikudes saab heita liisku? Arm janu on, mees plvedele laskub ning kastab huuled kki leitud kaevu. Tilkhaaval kaovad nki rinnalt ehted ja tstes rauge pilgu suuri vaevu on janu veelgi suurem, veelgi kuumem. Ja taevas jrv on, paat kus krkjais ehk veel taas neb kord pealt, kuis eha koitu suudleb. Me pevaprlite pdjad. See silmapiiri siidisra siirus, mis pimeduse pihku piilub, poeb, on tema pale punastavas viirus nii ine hall kui peva suudlus soe. Kuis uneuttu uitab klma kargus, peos prlipisaratest keerdus keed, kas krte kaelalt kauniduse vargus vi de hke ienupud need. Taas taevaarmu avaruste valgus nd akendele sra silmi koob ning kiire kilkekimbud tuppa toob. Koob tegudele tiivad peva algus,
phjaloodes ja Orona saarest 120 km loodes. Kuulub Kiribatile. Saare geograafilised koordinaadid tisminutitele mardatuna on 335'S, 17131'W . Saare pindala on 0,72 km. Et saar on madal ja halvasti nhtav, on laevad seda enamasti vltinud, et ra hoida karile jooksmist.[4] Saar on madal. Suurim krgus merepinnast on idakalda rannaharjal (4 m).[1] mbritsev riff on kitsas, vlja arvatud saare phja- ja lunaotsas.[4] Saare edelaosas paiknevas vaos on suure soolasisaldusega jrv, mis kujutab endast laguuni jnuseid. Kuigi jrve toidavad vooluveekogud, kuivab ta sageli ra.[1] Jrve sgavuseks on mdetud kuni 6 jalga (1,8 m).[4] Saar on kaetud madala taimkattega. Saare phjaosa on tasane ja sile ning kaetud htlase taimkattega.[1][4] Idarannik on kaljune. Seal on korallliivakivist ja korallipurust jrsk rand.[1] [4] Lnerannik on madal ja liivane.[1] Tpseid andmeid kliima kohta ei ole. Birnie on Fniksisaartest ks kuivemaid. Et maapinnal on krge albeedo, siis arvatakse,
kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist o Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik)
· Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad: · Lahknemine (divergetne vöönd) tekib , maa sügavusest tõusva magma toimel, mille tulemusena tekivad: o Riftid (murrangulõhed) o Uus maakoor (tardkivimid) o Vulkaanid, maavärinad o Pangas mäestikud Nt: ookeanide keskahelikud (ida-aafrika, Puna ne meri, Baikali jrv, kontinentaalsed riftvöönfif) · Nihkumine e küljetsi liikumine (transformne piirkond) üks laam nihkub teise suhtes o Murrangulõhe o Maavärinad o Vulkaanid Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San Andrease) · Põrkumised (konvergentne piirkond) Sõltuvalt laamade tüübist · Ookeaniline ja mandriline ookeaniline (tihedamad kivimid) sukelduvad vahevöösse, subduktsioonivöönd (süvik)
Liigse karjakasvatusega kaasneb krbealade laienemine. Oskamatu plluharimise ja niisutamise tagajrjel vivad jed, jrved ja oaasid ra kuivada vi muld soolduda ja muutuda kasutamisklbmatuks. Muud Oaasid. Need on kohad krbetes, kus phjavesi pinnale tuleb ja moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid vivad olla ka seal, kus voolab lbi jgi vi asub jrv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel. Krbest jgesid ei alga, kuid nad vivad sealt lbi voolata. Paljud nendest on sellised, milles on vesi ainult peale vihmaperioode olemas ning seegi on vga lhikest aega. Muul ajal on nendest ainult kuivad sngid jrel. Aafrikas ja Araabias nimetatakse neid vadideks, Austraalias kriikideks. Miraaid. Need on kujutised objektidest, mis asuvad teistes kohtades vi ei eksisteeri ldse. Krbes on miraaid sna tavaliseks nhtuseks. Kui
Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala 10 Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine Vaatamisväärsused: Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim jrv (292,6 ha,pikkus 3,5 km, suurim laius 1,6 km, kaldajoone pikkus 16,4 km, suurim sügavus 8,5 m. Viis saart: Sõsarsaard, Kloostri saar, Suur- ja Väike Lepasaar. Pühajärve sõjatamm. Tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 2,1 m, puu kõrgus 20 m, vanus 400.a. 1841.a. toimunud Pühajärve mõisa talupoegadest vastuhakkajate karistamise "tunnistaja". Murrumets. Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged. Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp
Lõuna meredes on perspekriivsed austri ,karpide kasvatuste edasi arendamine. Aga ka muude merekalade kasvandused. EL kalakasvatuse arendamisele pöörab väga suurt tähelepanu. 5.Kalapüük maailma siseveekogudes, saagid,prevaleerivad liigid, kalapüük Eesti sisevetes (L1-1,11,14) Sisevetes kalasaagid olnud stabiilsed kasvanud vähe. 10 % kalasaagist tuleb sisevete kalapüügist. Regioonid :Aasia suured jõed ,Aafrika ,Põhja-Ameerika , Euroopa sisevetes on Peipsi ja Pihkva jrv. Kalasaake eestis annab kõige rohkem Peipsi . Sisevete kalapüügi üheks objektist jõesilm.(80-100 t astas präägu 30-35 t) Püütakse Narva jõest. Pärnumaa jõgedest samuti . Jägalast . 6. Peamised negatiivsed tegurid ,mis on mõjunud maailmamere kalavarusid viimastel kümnenditel(FAO)(L 1-1, 14-15). Neli peamised tegurid väheneb liikide ja nende kehva taastumist. 1
annaabi.ee 
