esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat Huvitavat Esimene etendus toimus 3.märt 1875 Pariisis.
meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tsaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas." Ja tal oli õigus. Tegevus toimub Hispaanias. Lugu räägib peategelase Jose, kes on sõdur, ja mustlasneiu Carmeni vahelisest armastusest. Carmen on ilus ning mustlastele iseloomuliku temperamendiga ja käitumisega. Varsti aga Carmen tüdineb Josest ning kingib oma südame Escamillole, kes on härjavõitleja. Armuvalus Jose ei suuda sellega leppida ning tapab Carmeni. Kõige rohkem meeldisid mulle lood ,,L'amour est un oiseau rebelle"(,,Armastus kui metsik lind") ja ,,Les Toreadors"(,,Toreadooride marss"). Mõlemal lool olid huvitavad sõnad mis ka muusikaliselt kõlasid huvitavalt. Need on ka kõige kuulsamad lood sellest ooperist. Need kaks lugu meeldisid mulle kõige enam,kuid see ei tähenda, et teised ooperis esitatud lood
Esietendusel vilistati see välja ning trambiti täielikult mutta. Kuigi korüfeed nagu Tsaikovski ning Debussy ennustasid sellele suurt tulevikku ning nägid Bizet´ooperi potentsiaali, ei näinudki Bizet´enda loomingu edu, sest ta suri kolm kuud peale esietendust. Prosper Merimee 1846.aastal kirjutatud raamatu põhjal loodud ooper räägib mustlasneiu Carmeni ning seersant Jose armastuse loo, millesse on segatud härjavõitleja Escamillo, kellesse Carmen Josest tüdinuna armub, ning Micaela, kes on armunud Josesse ning keda Jose ema noormehele sobivaks kaaslaseks peab. Viimase, neljanda vaatuse lõpus tapab Jose Carmeni, kes on läinud vaatama Escamillo härjavõitlust. Tapnud oma kallima samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutas, hüüdis ta: ,,Oh Carmen, ma Carmen adoree!", peale mida tappis ka iseenda. Minu jaoks oli see esimene kord külastada Estonia Ooperimaja, mis süvendas muljet veelgi.
Tema soov on olla vaba hing ning ta jääb alati kindlaks oma põhimõtetele. Don Jose, keda võib pidada Carmeni ohvriks, on kapral Hispaania armees. Pärast seda, kui Carmen talle lilleõie viskab, jääb ta nagu nõiutud mustlanna lummusesse. Kuigi ta ei taha elada röövli elu, on ta Carmeni armastuse nimel valmis loobuma oma auastmest. Ta hakkab desertööriks ning põgeneb koos mustalannaga mägedesse. Peagi aga Carmen tüdineb Josest. Teda köidab pigem mägedesse tulnud Escamilo. Escamilo on härjavõitleja, kes on rikas, rahva seas kuulus ning elegantne härrasmees. Samuti on mägedesse tulnud Micaöla, kes toob uudiseid, et don Jose ema on suremas ja ta soovib teda näha. Toreadoor kutsub Carmeni Sevillas toimuvale härjavõitlusele. Endine kapral läheb aga Micölaga kaasa, kuid tõotab tagasi tulla. Viimane vaatus algabki stseeniga Sevillas, areeniesisel väljakul, kus
mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel
ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud
purunemine. · Merimee novellidest puuduvad kirjeldused. · Väga olulisel kohal on detailid. · Merimee novellidel on väga omanäolised lõpud, seisneb sellest, et Merimee lõpetab oma novellid vaikides kõige tähtsamast, mida on novellis kirjutatud. Kuid selle vaikimise taha on peidetud autori sügav erutus. Õudus toimunust. (Näiteks ,,Carmen", novelli 4ndas ptks räägib mustlaste kommetest ja keelest, Carmenist ja Don Josest pole sõnagi)(,,Etruski vaas", kus Saint Claire sai surma mõttetult, siis hakati rääkima hoopis tema relvast) (Novell ,,Loki", kus on toimunud loomuvastane kuritegu, krahv on tapnud oma noore naise. Merimee lõpetab rääkides vaid alam-leedu zmuudi murre.)
Nende huuled ja silmad olid väga silmatorkavad.Mehed armusid nendesse esimesest silmapilgust. Nad oskasid mehi keerata ümber enda sõrme. Näiteks nii Carmen kui ka Nefernefernefer rikkusid mehe elu ära. Sinuhe tegi palju vigu, kuna oli armunud Neferisse. Samuti tegi ka Carmen don Josega. Nad andsid meestele lubadusi ja hiljem ei täitnud neid. Need mõlemad naised teadsid,kui panna mehi tegema seda,mida nendel vaja oli. Kui Carmen ei oleks sattunud don Jose ellu,siis ei oleks saanud don Josest röövel ja mõrvar. Samuti oli ka Sinuhega. Neferi pärast oli Sinuhe elu muutunud teissugueks. Need on saatuslikud naised. Minea ja Tatjana Need tegelased on samuti väga sarnased. Sinuhet lugedes nägin ma kohe Mineas Tatjanat. Nad on mõemad väga hellad ja õrnad. Neid on kergesti kannatama panna ja nad ei ole lihtsameelsed.Mõlemad teavad endale hinda.Nad tahavad,et neid armastataks. Mehed tahavad neid ära kasutada, kuid nad ei lase sel juhtuda. Mõlemad naised on väga uhked
Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don Josest midagi. Rännumees kohtus Carmeniga. Peagi kutsus Carmen ta ka enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Veel natukese aja möödudes kuulis rännumees, et don Jose on vangis ja läks teda vaatama. Ta päris don Joselt tema vangisoleku
kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, 43 et ta ei tea don Josest midagi. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul, viis Carmen rännumehe enda poole. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus Don Joseks. Neil oli Carmeniga äge tüli. Don Jose juhatas rännumehe otsekohe uksest välja ning jättis temaga jumalaga. Rännumees avastas ka hiljem, et Carmen oli ta taskukella varastanud
annaabi.ee 
