projektsioon (ühetsooniline) Ellipsoid GRS-80, telgmeridiaan L= 24°00'00'' Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega, mõõtkavalised pindobjektid näidatakse tegelikkusele vastavates piirides, mõõtkavalised joonobjektid tegelikkusele vastava kuju ja pikkusega. Mõõtkavalised pindobjekt- näidatakse tegelikkusele vastavates piirides. Leppemärgid enamasti malekorras. Ühe kontuuri sees võib kasutada korraga kuni kolme taimkatte liigi märki. Pikkade ja kitsaste kontuuride puhul paigutatakse märgid määda kontuuri telge 5-10 mm vahekaugusega. Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades.
ümbritsev. Näiteks: Majade fassaadid, istutatud taimed, alleed. Teed ja rajad võivad samuti käituda vahel nagu piirid. Näiteks: Kultuurikilomeeter, mis on meeldiv jalutusrada, on samas ka Tallinna linna ja mere piiriks. Tihti aitavad teed ja rajad meil orienteeruda ja näitavad kätte õige suuna. Teede ja radadega saab suunata ka vaadet mõnele vaatamist väärt objektile (maamärgile). Piirid Piirid on joonobjektid, servad, servaalad, veered, mis ei ole liikumisteed. Need on sageli, kuid mitte alati, kahe piirkonna piirid. Piirid mõjuvad pigem nagu külgi markeerivad elemendid kui midagi, mis asub põhisuunal. Piiride kujutluspilt ei ole sama tugev kui liikumisteedel ent nad on olulised, et hoida piirkonda koos. Servad mis on füüsilised, omavad palju suuremat mõju, kui visuaalsed. Nad võivad kohati olla barjääriks. Näiteks: Aed mõjub meie jaoks konkreetsemalt, kui näiteks puude allee.
Eriotstarbelised kaardid * Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära.
Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega. 30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele. 32. Kaldenurk- horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil. 36. Maastikuobjektid jaotatakse punkt-, joon ja pindobjektideks. Pindobjektid väljendatakse mõõtkavas, joonobjektid osaliselt mõõtkavas ning punktobjektid on mõõtkavata. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013
b. minuti-e. kraadiraam- ühikute skaala c. välisraam- dekoratiivse tähtsusega; 3. mõõtkava; 4. nomenklatuur; 5. leppemärkide selgitus, legend; 6. järsksuste mõõtkava; 7. kaardi koostamise ja trükkimise kohta andmed. Topograafilised leppemärgid kasutatakse maastiku objektide, situatsiooni-ja reljeefielementide kujutamiseks plaanidel ja kaartidel. Maastiku objektid, situatsiooni-ja reljeefielemendid jagatakse lähtuvalt nende kujust ja suurusest kolme rühma: 1. pindobjektid; 2. joonobjektid; 3. punktobjektid. Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Rumb on taandatud esimese veerandi nurk, mida mõõdetakse põhja-lõuna suuna lähima otsa ja määratava suuna vahel Direktsiooninurk ( _ = 0o-360o) so. nurk, mida mõõdetakse telgmeridiaani või temaga
ole kaarti uuendatud. Baaskaardilt on võimalik saada meil kõik nn baasinfo, mida vaja. Baaskaart on jaotatud 25x25 km suurusteks tükkidesk, mis on kantud kaardile. 8. Leppemärgid. Milleks neid vaja on? Leppemärke kasutatakse maastikuobjektide, reljeefide jne kasutamiseks kaardil, kuna kaart on liiga väike, et sinna kirjtuada. Objektid jagatakse kolme rühma: - Pindobjektid- majad, hooned jne - Joonobjektid- rajad, jõed, teed jne. Kõik näidatakse plaanil või kaardil nii nagu nad päriselus on. - Punktobjektid- need on väikesed märgid ( geodeetilised, elektripostid jne) mis ei ole mõõtkavas. Meil on leppemärke vaja, et me saaksime kaaridst või plaanist aru, kus ja mis asub. Leppemärgid on tehtud nii, et inimesed neist ilusti aru saaksid. Nt. Linna plaanilt on aru saadav inimestele, kus on
lokaliseeritud kartodiagramm - sama mis eelmine aga kindla koha kohta 4 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 9. Kaardi objektid, tingmärkide jaotus. Kaardiobjektide jagunemine geomeetria alusel: 1. punktobjektid (0-dimensionaalsed) 2. joonobjektid (1-dimensionaalsed) 3. pindobjektid (2-dimensionaalsed)’ 4. ruumilised objektid (3 või enam dimensionaalsed) Kaardiobjektide jagamine kujutamisviisi alusel: 1. Punktobjektid: a) dimensioonilised (mõõtkava arvestavad) b) dimensioonitud (mõõtkava mittearvestavad) 2. Joonobjektid: dimensioonilised ja dimensioonitud (tähistatakse: piire, kommunikatsioone, mingi objekti või nähtuse jaotus ruumis) Piirid (kahte asja eristav joon) saavad olla:
ja magnetilise meridiaani vertikaalivahelist erinevust. Bussool on kraadideks jaotatud ringi või ringiosadega ning viseerimisseadistega magnetkompass, millega mõõdetakse maastikul magnetilist asimuuti: a) ringbussool koosneb limbist ja mgnetnõelast. b) orientiirbussool magnetilise meridiaani näitab ainult suunda Pindobjektid kujutatakse õiges mõõtkavas veidi vähendatult, üksteisest kontuurjoonega, täidetakse pindleppemärkidega. Joonobjektid on looduslikud ja tehnilised joonelised objektid, sõltuvalt kaardi mõõtkavast, võivad leppemärgid olla sama suurusega. Punktobjektid on looduslikud või tehnilised üksikud puud, mälestusmärgid. Reljeefi vormid: planetaarne; megareljeefid; makroreljeefid; mesoreljeefid; mikroreljeefid. Horisontaalid liigitatakse: täishorisontaalid, poolhorisontaalid ja veerandhorisontaalid. Merepinnast ühel ja samal kõrgusel asuvad punktid on kaardil ühendatud horisontaalidega
Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud)
Üldistamise põhifaktoriks on kaardi suunitlus, mõõtkava ja piirkonna iseärasused. Eeskätt näidatakse kaardil need objektid, mis vastavad suunitlusele. Nt adminkaartidel näidatakse kindlasti adminpiirid ja keskused. Reljeefi ei näidata üldse. Hüdrograafiast näidatakse ainult suurimad jõed ja need, mis ühtivad piiridega. Mõõtkava vähenedes jäetakse kõrvale väiksemad joon-ja pindobjektid. Allesjäetud joonobjektid ja pindobjektide kontuurid sirgestatakse (õgevendatakse). Nt kolmekordsel mõõtkava vähendamisel tuleb juba küllalt palju üldistada. Arvestades piirkonna iseärasusi, kujutatakse nt kuivade alade kaartidel ka kõige väiksemad jõed ja järved ja ka kaevud. Rikkaliku hüdrograafiaga aladel võib aga mõned väiksemad jõed ja järved kujutamata jätta. Asustamata aladel nt ka üksikud jahionnid (hütt), aga tihedalt asustatud aladel võidakse välja jätta väikesed asulad
vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, sotsiaal-majanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Klassifikatsiooniüksuste mitmekesisuse all tuleb mõista madalamal hierarhiatasemel olevate erinevate üksuste esinemist vaadeldaval maa-alal (maastikuüksus,maakatte tüüp=. Elemendilise mitmekesisuse all tuleb defineerida kui kindla ruumilise struktuuri, erinevate elementide esinemist vaadeldaval alal (punktobjektid, joonobjektid). Komponentne mitmekesisus kujutab endast üksteist sisult ja vormilt tugevasti erinevate maastikukomponentide esinemist uuritaval alal. Morfoloogiline mitmekesisusena tuleb käsitleda maastiku mustrit moodustavate üksuste kuju erinevusi (aluseks kas maastiku või maakatte või maakasutuse või mõni muu areaalidega kaart (mullakaart jne). Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). * FRAGSTATS. Maastiku struktuuri kvantitatiivseks kirjeldamiseks on otstarbekas
Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid,
c. Mõõtkavalised ehk pindalalised märgid (mustriga/ka punktid mis on regulaarsed, värvusega (objekti omadus), tooniga) d. Kaardikirjad ehk tekstid (kirjastiiliga (objekti omadus), kirjalaadiga (objekti omadus), kirja kõrgusega (objekti suurus)) 72. Kuidas eristatakse nähtuste kujutusviise ehk meetodeid? a. Vastavalt sellele missuguseid märke ja kuidas kasutatakse. b. Punktobjektid c. Joonobjektid d. Pindobjektid 73. Nimeta punktobjektide kujutusviise, milles seisneb nende olemus? a. Punktimeetod (kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes, 1 punkt esitab teatud väärtust). i. Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei
Näiteks järve, metsa, põllu,jm saame plaanile kanda nende kontuure mõõtkavale vastavalt vähendades, kuid nende kuju jääb sarnaseks looduses olevaga. Pindobjekti minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul 4mm²(tähtsamad objektid) ja teiste objektide puhul 10-50mm². Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised objektid on jõed, ojad jne; sirgjoonelised on kraavid, tarad elektriliinid jne.Tinglikud joonobjektid on näiteks administratiivpiirid, mis võivad olla nii kõverjoonelised kui ka sirged. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne
annaabi.ee 
