3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, ta oli üheksane, kui ta isa duellil surma sai. Tema ema jättis ta maha ning poisi kasvatamisega tegelesid onud, kes panid ta maalimist õppima
niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (17481852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a
( Enamasti on maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed) Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree,kuigi seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Zizzle 11 klass 2012 1) Klassitsimiajastu tuntuim Prantuse maalikunstnik oli Jacques Louis David (1748- 1825 )Ta oli poliitik ja Prantsuse revolutsiooni tegelane, kes kajastas oma maalides Prantsusmaa poliitilist elu. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne" , milles esmakordselt on täielikult ellu viidud
Klassitsismi ajal tunti vähe huvi elava looduse vastu. Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu: kujutati ideaalmaastikku, see oli kuiv ja vaese koloriidiga. Ei tehtud ka olustikumaali: madalas ja proosalises igapäevaelus ei leitud suurejoonelisust. Temaatikas kujunes välja hierarhia: "madalate" zanritega tegeleja määras end "väikeste" meistrite hulka. Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Pildi ülesehitus oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus, ja peaaegu detailideta taust. Selline kompositsiooniskeem toob meelde antiikse reljeefkunsti.
sündmustega niisuguste maalide sisust arusaamine nõuab vastavaid eelteadmisi. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Enamasti näeme klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruumi, kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult.Teine suurem alaliik klassitsistlikus maalis oli portree, kuid seegi jäi tihti oma liialdatud joonistuslikkuse ning idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks Klassitsistliku maali peamine meister oli prantslane Jacques Louis David (17481852). Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a
prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Eriti muutus sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma üheaeglaselt nii maine kaunidus kui ka taevane headus. Samal ajal sai kombeks ka Kristuse kannatuslugude
egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on
Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad
tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on
Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks
annaabi.ee 
