uskunud, et on aega, kõik on alles ees. Ka mehele minemisega oli ta oma parema aja ära raisanud, mistõttu nüüd oli ta armunud endast aastaid nooremasse härrasse. Nende suhe oli tõsine, kuid tihtipeale võis leida kumbagi osapoole mõtisklemas, kas suhe on kõik seda väärt, ent arm ja kirg olid liiga suured, ning seepärast suutsid nad koos olla. Nad küll ei elanud koos, kuid teineteise elamistes käisid Joonas ja Irma justkui oma kodus. Irma armastas küll Joonast, kuid siiski pettis teda, lausa mitmel korral. Kord tahtmatult, kord meelega. ,,Armastus on ühe inimese suure tunde peegeldus teisel inimesel," nii arvas Irma. Paarikese suhet hakkas lõpupoole viima pidev kahtlustamine. Joonas arvas, et Irma varjab tema eest midagi. Ühel hommikul läks Irma haiglasse, kus ta sooritas abordi, ning koju tagasi hiilides tõstatas Joonas tüli. Noormees arvas, et Irma oli käinud ühe vana tuttava matustel ja nüüd soovis teada saada, mis nende vahel oli.
Joonas, et läheb sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mööda küla ringi. Ühe tühja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta läks ukse peale Joonast hüüdma, et ta ära ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mõne tunni pärast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei
et lheb sinna klla, kus elab Marko tdi ja Piilman, et kki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mda kla ringi. he thja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta lks ukse peale Joonast hdma, et ta ra ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mne tunni prast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas lks sinna sisse ja tmbas he keha sealt vlja. Uudishimulikud klaelanikud olid juba pleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas vlja tmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa vtta,
kaugele. Valged ööd Nipernaadi oli juba kauemat aega teel olnud. Tormisel päeval kohtas ta Anne-Maiga, küsides endale öömaja mõneks päevaks,kuid Anne-Mai keeldus. Nipernaadi läks kõrtsi. Seal ta sõi leiba ja jõi õlut. Kõrtsi omanik Küüp arvas,et ta ei suuda maksata. Nipernaadi hakkas seletama, et on tuhat korda rikkam temast. Nipernaadile meeldis käia Maarla sood vaatlemas. Seal kohtas ta Joonast, kes sõidutas parvega rahvast. Joonasest sai Nipernaadi abiline sookuivatamisel. Nipernaadi soovis Anne-Maiga suhelda, kuid Anne-Mail polnud kunagi aega. Anne-Mai rügas Küübi juures tööd ja ootas oma meest Jairust. Jairus istus vanglas Anne-Mai teo eest ja palus Küübilt oma naise eest hoolt kanda. Ühel päeval, kui Nipernaadi tahtsid sood kuivatama hakkata koos Joonasega, ei saanud, kuna paduvihma sadas. Anne-Mai mees sai enneaegselt vanglast välja
magama. Kui Joonas ärkas, olid Martinid kadunud ja mingi imelik mees ajas teda tünni ja pobises: „Kiiresti! Palun tule!“ Joonas üritas temaga rääkida ja ei tahtnud tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütles sõna laps, pobises mees et: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajas ta Joonase tünni ja põgenes. Joonas ärkas majas, kus oli naine ja see sama mees. Joonas saadeti tuppa, kus oli voodi. Ta magas ja ärgates seisid võõras naine ja mees toas. Joonast kutsusid nad oma pojakeseks. Joonasele tehti suur pidusöök. Kõik maitses ühte moodi. Vahukoor nagu kartulid, kartulid nagu kanapraad ja kana nagu salat. Järsku hakkasid liba-vanemad paanitsema ja saatsid Joonase kinnisesse ruumi. Ärgates oli uks lahti ja liba-vanemad on kadunud. Majast lahkudes leidis ta värava kõrvalt ühe üksiku puulehe ja pani selle omale tasku. Joonas läks sõpru otsima ja leidis nad sealt, kus nad ennem koos magama jäid. Martin oli teada saanud, et
nemad. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Kohtame ka pilte, mis otseselt illustreerivad mõnda kohta Piiblist, eelkõige Vana Testamendi lugusid. Näiteks näeme Joonast ja vaalaskala, Taanieli lõvide keskel kannelt mängimas (see pilt sümboliseerib usu jõudu), Moosest kaljust vett välja löömas, kolme meest tulises ahjus jne. Väga sagedasteks motiivideks on muidugi rist ja ülestõstetud kätega inimene palvetaja. Välimuselt meenutavad piiblitegelased veel inimesekujutisi rooma maalikunstis. Tihti on varakristlikud katakombimaalid kohmakavõitu, kuid arengulooliselt on nende tähtsus suur sai ju
2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast? Kuidas lugu lahenes? 10. Mida tegi Joonas preemiarahaga? Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven
seejärel elab Münchenis, Prahas ja Dresdenis, samuti Böömi linnas Teplices, kus valmis 1909. a. oratoorium "Joonas". · Artur Kapp sai esimesed klaveri- ja orelitunnid oma isalt. 13-aastaselt astus Peterburi konservatooriumi. 1898. a. lõpetas oreli (prof. Homiliuse klassis) ja · "Joonast" kannab ette Leipzigis Andrease kirikus. 1900. a. kompositsiooni eriala (prof. Rimski-Korsakovi klassis). Juba konservatooriumis õppides andis orelikontserte. · 1910. aastast elab Berliinis, kus annab muusikatunde, juhatab laulukoore ja esineb
Palun tule!“ Joonas üritab temaga vestelda ja ei soovi tünni pugeda. Iga kord kui Joonas ütleb sõna laps, hoiab mees peast kinni ja pobiseb: „Ole tasa, ära ütle seda!“ Lõpuks ajab mees Joonase oma tünni ja põgeneb, taustal on kosta piiksumist. Joonas ärkab mingis majas, kus on naine ja see sama mees. Joonas saadetakse tuppa, kus on vaid voodi. Ta magab, ja ärgates 9 seisavad ta ees need samad võõrad naine ja mees. Kusjuures, kutsuvad nad Joonast pidevalt oma pojakeseks. Joonase liba-ema oli talle teinud suure pidusöögi. Süües paneb Joonas tähele, et kõik maitseb sama moodi. Vahukoor nagu kartulid, kartulid nagu kanapraad ja kana nagu salat. Järsku hakkavad liba-vanemad paanitsema ja saadavad Joonase kinnisesse tuppa. Ärgates on uks lahti ja liba-vanemad on kadunud. Majast lahkudes leiab ta värava kõrvalt ühe üksiku puulehe ja otsustab selle omale tasku pista. Joonas otsustab sõpru otsima minna ja leiab
sinna külla, kus elab Marko tädi ja Piilman, et äkki on Piilman juba surnud, kuid Joonas ei tahtnud ju enam, et need poisid neile natuke nalja teeksid.. Joonas hiilis mööda küla ringi. Ühe tühja laohoone juures piilus ta akendest sisse, kuid kui kuulis seal liikumist, jooksis ta metsa. See, kes seal sees liikus, oli tegelikult Marko, ja ta oli seal laohoones, sest Klinker ja Kang otsisid teda taga. Marko taipas, et piiluja oli Joonas. Ta läks ukse peale Joonast hüüdma, et ta ära ei jookseks ja et ta tagasi tuleks. Joonas teda ei kuulnud, kuid teda kuulsid Klinker ja Kang. Kui Joonas mõne tunni pärast metsast tagasi tuli, oli laohoone leekides. Joonas läks sinna sisse ja tõmbas ühe keha sealt välja. Uudishimulikud külaelanikud olid juba põleva maja juurde tulnud, keegi oli ka tuletõrje, politsei ja kiirabi kutsunud. See, kelle Joonas välja tõmbas, oligi Marko. Kiirabi viis Marko kohe haiglasse. Politsei tahtis Joonast endaga kaasa
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne- Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist ja Taavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne- Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud
Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Naine hüüdis kogu aeg, et mees teda ei jätaks. Kõue kärgatus käis vastu maad ning kohe oli Nipernaadi hirmunud tüdruku kõrval ja jooksis temaga küüni poole. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Ta oli jäänud põõsa alla magama, kui pikne hakkas taguma, pani Küüp plehku. Küüp on kõrtsmik. Anne-Mari teenis Küübi juures. Ta mees Jairus oli ära. Anne-Mari räägib Nipernaadile Traavli-Jaanist jaTaavet Joonast. Nipernaadi küsis, kas Anne- Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus. Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema
annaabi.ee 
