osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener. Aja jooksul võib olla tal neid treenereid mitu. Me peame näha saama, kes seda hobust on treeninud ja kes teda praegu treenib. Tegelikult võib hobusel olla korraga ka mitu treenerit, kes teevad hobusele erinevaid treeninguid või siis ka graafiku alusel samasuguseid treeninguid. Treener võib olla ka omanik. Oma hipodroomil korraldame me võistlusi. Iga võistlus koosneb jooksudest. Me peame saama registreerida hobuseid võistlustele ja jaotada neid jooksudesse. Kõigepealt registreeritakse hobune võistlusele ja alles pärast seda see millises jooksus ta osaleb. Pärast jooksu toimumist peab saama märkida hobuste kohad jooksus. Tegelikult korraldame me võistlusi ka teistel hipodroomidel, mis kuuluvad teistele firmadele me üürime neilt neid hipodroome. Hea oleks teada, millise firma käest ja millal me millist hipodroomi üürime.
Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Sportlase eripära · Rahvusvahelisel tasemel võistlevad mehed on keskmiselt 187 cm pikad ja kaaluvad 78 kg. Naiste keskmine pikkus on 182 cm, keskmine kaal 61 kg. Kõrgushüppajail on hästiarenenud nelipealihased ja eesmised säärelihased. · Treening koosneb painutusharjutustest seljale, päkkadele, põlvedele ja puusadele, eesmärgiga edukalt üle lati hüpata; harjutustest jalalihaste arendamiseks; jooksudest lühikestel ja pikkadel distantsidel ning batuudihüpetest kukkumishirmust jagusaamiseks. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12m. Hoojooks sportlane teeb umbes 7 pikka sammu, mille käigus saavutab kiiruse 8 m/sek. Järgmise
on sarnane. Suurema vastupidavuse saavutamiseks jooksevad nad kiires tempos sagedamini 200-600 meetri pikkusi distantse. 5000/10000 meetri jooks Antiikolümpiamängude kavas oli pikamaajooks – dolichos, mille pikkus oli 12 või 24 staadionipikkust. Sportlased pidid jooksma peaaegu 5000 meetri pikkuse distantsi võimalikult kiiresti. 19. sajandil Inglismaal joostud 3 miili (4828 m) ja 6 miili (9656 m) jooksudest arenesid nende mugandused meetermõõdustikus: 5000 meetri ja 10000 meetri jooksud. 1912. aastal Stockholmi mängudel lülitati mõlemad jooksualad meeste olümpiaprogrammi. Naiste 10000 meetri jooks sai olümpiaalaks alles 1988. aastal Soulis, aasta pärast seda, kui ala oli võetud Rooma maailmameistrivõistluste kavva. Naiste 5000 meetri jooks oli esmakordselt olümpial kavas 1996. aasta Atlanta olümpiamängudel, asendades naiste 3000 meetri jooksu, mis oli kavas olnud kolmel
Olümpia nimeline kultusekoht asus : v) ateenas 37. rooma impeerium jagunes Lääne- v)olümpose mäe lähistel Roomaks ja Ida-Roomaks : Õ) Spartas, Elise linna lähedal v) 330.a. m.a.j õ) 395 a.m.a.j. 6. Antiik-kreeka pankration oli : v) 476.a.m.a.j kombinatsioon : V) jooksudest (s.h relvisjooks) 38. kes on sentensi ,,Orandum est, ut sit Õ) maadlusest ja rusikavõitluses mens sana in corpore sano" (...terve vaim V) kaarikusõidust ja ratsutamisest terves kehas) autor, kas : v) Seneca 7. Milon Krotosest oli 6-kordne õ) Juvenalis
Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. 2 KERGEJÕUSTIKU ALAD Kergejõustikuga võisteldake peamsielt olümpiamängudel ning Euroopa- ja maailmameistrivõistlustel. Eraldi kategooriates võistlevad mehed ja naised ning lisaks kategoriseeritakse ka vanuse järgi. Alates 2008. aastast on nii meeste kui naiste võistlustel 24 ala. Jooksudest võistlevad nii mehed kui ka naised 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 4×100 ja 4×400 m teatejooksus ning 3000 m takistusjooksus. Erinev distants on tõkkejooksus: naistel 100 ja 400m ning meestel 110 ja 400m. Käimises võisteldakse 10, 20 ja 50km pikkustel distantsidel, hüpetest võisteldakse kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes. Lisaks on kavas veel kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide, odavise ja mitmevõistlused
.........................16 LISAD................................................................................................................................18 2 SISSEJUHATUS 11. kergejõustiku MM-võistlused peeti Jaapanis, 2,63 miljoni elanikuga Osaka linnas. Võistluskohaks oli 50 000 pealtvaatajat mahutav Nagai staadion. MM-i ametlik maskott kandis nime Traffic. Võistusaladeks olid meestel jooksudest: 100 m, 200 m, 400 m, 800 m, 1500 m, 5000 m, 10 000 m, maratonijooks, 4 x 100 m, 4 x 400 m, 110 m tõkkejooks, 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning 20 km käimine, 50 km käimine, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise ja kümnevõistlus. Naistel erines meestest ainult see, et ei olnud 50 km käimist ning tõkkejooks oli 100 m ja muidugi ka seitsmevõistlus.
Ülejäänud 27 on võtnud ja võtavad osa erinevatest jooksuvõistlustest. Graafikul on näidatud, et 10. klassi 30-st neiust võtab osa 20 Paide Türi rahvajooksust, 12 koolisisestest pikamaa jooksu distantsidest, 14 koolisisestest lühema kui 500 meetri distantsidest, 17 teatejooksust ning ükski 10. klassi neiu ei võta osa SEB mai- ega sügisjooksust. 10. klassi 18-st noormehest ei võta ühestki jooksuvõistlusest osa 6 noormeest. 12 noormeest võtavad osa mitmetest jooksudest nagu Paide Türi rahvajooks (10), koolisisestest pikamaa distantsidest võtab osa 6, lühema kui 500 meetri distantsist 6, teatejooksust 6 ning SEB mai- ja sügisjooksust ei võta ka osa ükski 10. klassi noormees. Sellest võib järeldada, et 10. klassi neiud on aktiivsemad osavõtjad erinevalt võistlustest kui poisid. Neidudest kolm ja noormeestest kuus ei võta osa võistlustest. Peamiseks põhjuseks on, et neid ei huvita osalus jooksudes või on
Oma rekordite ja härrasmeheliku olekuga jääb ta kindlasti püsima Eesti sprinterite absoluutsesse tippu. 28.04.2008 · Nagu oma asendit, nii ka oma spordisaavutuste poolest tuntakse Paide rajooni keskmise maarajoonina meie vabariigis. Nõndaviisi on see olnud läbi aegade. Mitte esimeste seas, ent mitte ka tagaotsas sörkijana. Siinsest spordielust juttu tehes ei saa vaikides mööda minna jooksudest, millest on kujunenud nagu Paide sportliku tegevuse sümbol. Tahtmatult seostuvad mõtted niisuguste traditsiooniliseks saanud jooksuüritustega, nagu on seda Paide Vallijooks, PaideTüri teatejooks EKP Paide Rajoonikomitee karikatele, Türi metsajooks ning igakevadine läbi Paide linna teatejooks sõja ja spordiveterani Jakob Pärna rändauhinnale. Neis on ikka osalejaid teistestki rajoonidest ja linnadest. Viimasel ajal jätab
Kui aeg on fikseeritud ainult kahe kellaga, loetakse ametlikuks halvemat aega näidanud kellaga võetud tulemus. Fotofiniš: Kõikidel täielikult või osaliselt väljaspool staadioni toimuvatel jooksualadel loetakse ajad 1/100 sekundilise täpsusega ja protokollitakse täissekundites. Ajad, mis ei lõpe kahe nulliga ümardatakse protokollimiseks suurema täissekundini. Näiteks aeg 2:09.44,32 protokollitakse 2:09.45. Jooksudesse paigutamise, loosimise ja jooksudest edasipääsemise kord: Kui võistlejaid on rohkem, kui mahub rajale ühes jooksus, peetakse eel- ja vahejookse. Järgmisesse vooru pääsemiseks tuleb kõigil võistlejatel osaleda kõigis eelmistes voorudes. Ühe riigi või võistkonna sportlased ning käimasoleva võistluse võidusoosikud paigutatakse eel- ja vahejooksudes võimalusel eri jooksudesse. 100 m kuni 400 m jooksudes ning kuni 4x400 m pikkustes teatejooksudes koostatakse järgmise ringi jooksud rangelt eelmises ringis saavutatud
annaabi.ee 
