dirigeerida laulupeol. Miina loomingu põhiosaks on kooriklaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) ,,Kalev ja Linda." Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 Klooga mõis 16. aprill 1927 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. 18861891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (professor Louis Homiliuse juhendamisel) ja kompositsiooni (professor Julius Johannseni juhendamisel). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (Johannes Kappeli järel). Enamasti kirjutas ta koorilaule, kuid ka mõned soololaulud. Konstantin Türnpuu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Ehkki ta oli konservatooriumis lisaks orelile õppinud ka kompositsiooni, piirdus ta enesekriitilise inimesena valdavalt koorilauludega. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme lüüa ei üritanud.
Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), ,,Kroonimise laul" (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning ,,Päikesele" (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske).
Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent.
kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2. juuli 1855 – 1. juuni 1907) oli helilooja ja organist. Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad „Eesti keisri laul“ (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), „Kroonimise laul“ (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning „Päikesele“ (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske).
1881 83 tõlgiti küll Hendriku Liivimaa kroonika, kuid see polnud päris teaduslik. 1920 21 ilmus K. Leetbergi tõlkes Russowi kroonika ilma viidete ja kommentaarideta. Ajalooline ajakiri publitseeris üksikuid dokumente, hiljem ka retsensioone. Publitseeriti Linnaarhiivi juures. 1923 ilmus ,Eestimaised palved Kullamaalt', milles sisaldub 1517. aasta J.Kiivelti katekismus, mis sisaldas Pater Nosterit, Credot ja Ave Mariat. Seejärel ilmus Paul Johannseni publikatsioon ,Liber Census Daniae' ,Taani hindamisraamat' Allikate populariseerimisesk kasutati lugemikke, nt H.Kruusi ,Ajalooallikate lugemik'. Keskarhiivis publitseeriti maarevisjonide dokumente, nõukogude aja materjal oli selektiivne ning viideteta, seevastu kroonikaid publitseeriti hästi (nt Sulev Vahtre ,Liivimaa noorem riimkroonika'). J.Renner ,Liivimaa ajalugu 1556-1561'. Enamasti publitseeritakse XX sajandi allikaid. Arengusuunaks on elektrooniline andmebaas.
aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W. Johannseni (1857...1927) puhaste liinide teooria, G.H. Hardy ja W. Weinberg: sõltumatult kahe riigi teadlase poolt geenide sageduse ja geneetilise tasakaalu seadus. Henderson BLUP meetod. Loomade kehaehituse, kasvu ja arengu seaduspärasuste avastamisel on suuri teeneid vene teadlastel N.P. Tsirvinskil (1848...1920), kes uuris lammaste ja veiste luudede kasvu ja arengut. ja N.P. Kulesovil (1854...1936), kes uuris samuti kehaehitust. M.J, Pridorogin (1862...1923) käsitles uuringutes välimikku, I.A
emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga emakasuudmele sattuma teise taime tolmuterad). Sortide segunemise vältimiseks tuleb risttolmlevate kultuuride sordid ja omavahel risttolmlevad kultuurid ruumiliselt isoleerida, st seemnepõllud üksteisest teatavasse kaugusse rajada. Sama kehtib risttolmlevate kultuuride sertifitseeritud ja standardseemne põldude vahel. 64.Puhtad liinid,biotüüp W. Johannseni mõiste- puhas liin- ühe taime järglaskond isetolmlevate liikide korral, kõik geenid on homosügootses olekus. Puhasliinides võivad mutatsioonide korral tekkida uued genotüübid, mis lähtetüübiga ristudes annavad hübriididele tavalise lahknemispildi vastavalt Mendeli seadustele. Puhtaid liine ei ole risttolmlevatel taimedel ja kõrgematel loomadel, sest neil ei toimu iseviljastumist. Loomadel on täheldatud mõningat lähenemist puhasliinile, kui paljude
Uuesti tõusis Liivimaa teema kroonikute jaoks tähtsaks 16. sajandil seoses Liivi sõdadega: Johann Renner seoses hoonete looga ja Balthasar Russow, kelle kroonikast juba tema eluajal valmis 2 varianti, mis 3 korral trükiti, kõige pealt 1578, teine 1584. E k tõlke kaudu tuntakse kroonika teist varianti (pikem), esimene ja teine on ka sisuliselt erinevad. Russow - Paul Johannsen esitas vahetult enne oma surma hüpoteesi, et Russowi oli mittesaksa päritolu. Johannseni hüpotees sai tuntuks, seda põlistas Jaan Kross oma romaanis. Alles 90. keskel Johanseni käsikiri avaldati, need uurijad, kes on kontrollinud tema viiteid oma hüpoteesile, on leidnud, et need ei tõesta midagi. Ta tegi silmapaistva karjääri jutustajana ja oli vaimulik, silmapaistev isik linnas, teine aspekt see, et BR nagu tema kaasaegsete kroonikute jaoks oli põletav küsimus, miks juhtus Liivi sõda, kroonikud üksmeelel, et tegu oli jumala karistusega. Tema arvates on karistus
annaabi.ee 
