ekvaator Mossak a 4700 km pikkune Kongo jõgi Kesk-Aafrikas kogub oma vee ~4 milj km2 suuruselt territooriumilt enne suubumist Atlandi ookeani Foto Paul Maritz, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a3/Hippo_pod_edit.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/49/Sunrise_near_Mossaka_%28Congo%29.JPG http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f2/CongoLualaba_watershed_topo.png Hüdrograaf on joonis, mis iseloomustab jõe vooluhulka Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Sellel diagrammil on Veehulk sõltub ka sellest, kujutatud Kongo jõe kummal pool ekvaatorit on 80 aasta keskmine suvine vihmaperiood:
PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
punane ja pool must : 1. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett, punane saastunud vett. 2. Amazonases on soovitav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Amazonase vihmametsade maharajumine, selle eest ehitavad teed, kaevandused, mis toovad veereostust. Toitumine: Amazonas toitub vihmaveest On aasta läbi veerohke (Amazonase vooluhulk moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast.) Taimestik: Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja liigirikkas. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega, et meelitada putukaid ja väikseid linde.
Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest. Olulised mõisted Vooluhulk Hüdrograaf Valgla ehk TULV äravooluala See on vee See on jõe Maaala, lühiajaline kogus kuup äravoolu millelt järsk ja meetrites või diagramm, veekogu või juhuslik liitrites, mis mis kajastab selle osa veetaseme ühe sekundi jõe voolu saab oma tõus, jooksul läbib hulkade vee mida võivad
Seepärast on see loodusvöönd liikide arvukuselt ja mitmekesisuselt ainulaadne. Eriti palju on putukaja linnuliike. Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja
1015 kraadi külmem kui Arktikas) SOOLSUS Merevee mineraalses koostises on enam kloriiderohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul SOOLSUS Vertikaalselt avalduvad soolsuse erinevused selgelt 200 m paksuses pinnakihis Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,635 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on keskmisest suuremsoolsus põhjas väheneb ja laiustel kus soolsus on keskmisest väiksem soolsus suureneb! SOOLSUS · Soolsus mõjutab mere liigilist koosseisu
ferraliitsed mullad ja ka niiskete lähistroopikametsade kolla- ja punamullad ja vulkaanilised kivimid. 10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4
Kõik kommentaarid