B. kujundab Meistri saatust kui looja saatust, kelle surematus, igavene elu sõltub suutlikkusest oma teos lõpetada selleski vajab ta kõrvalist abi. Piibli jumalat vastumeelselt teenivast saatanast sai romaanis Woland, kes ei valitsenud mitte ainult teispoolsust, vaid kujundas ka Moskva tegelaste saatust. Nii jõuab tegelaste kaudu lugejateni kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab tema kodumaast, kus inimeste saatuse üle otsustavad samasugused jõud kui Jersalaimis. "Meistri ja Margarita" loomisel on B-le olnud suureks inspiratsiooniallikaks J.W.Goethe "Faust". See avardas romaani mõttemaailma, lubas Moskva- peatükkide taga märgata sügavamat, nn faustilikku igavese olemise küsimust. B. kujutas elu 1930.aastate Moskvas paroodiana, milles on allteksti ja varjatud sümboleid. Loodud pilt on irratsionaalne ja seetõttu pole mingi üllatus, et Moskvasse saabub saatan (Woland) oma kaaskonnaga. Nagu Goethe, nii kasitab ka B
See avaldatakse järjejutuna ehk juppidena, lisaks oli seda 25% kärbitud. 1968 ilmub ,,Meister ja Margarita" eesti keeles raamatuna see oli esimene raamatuna trükitud variant, ehkki kärbitud versioon. 1973 ilmub Venemaal täisversioon, aga pea kõik neist saadeti välismaale. ,,Meister ja Margarita" on romaan romaanis, sest selle sees on Meistri romaan Jesuast ja Pontius Pilatusest. Tegevuskohad on Moskva ja Jersalaim. Tegevus Moskvas on 1920. - 1930. aastad, Jersalaimis 27 pKr. Stiililt on tegu realismi (Moskva elu kirjeldamine), satiiri ja fantaasiaga (Saatana seltskond). Saatan ehk Woland on sümpaatne ja õiglane, kuid samas ka karistav pattude, näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Peemot on Saatana kaaskonnas olev suur must kass.Azazello on samuti kaaskonnas, Azaz on vanades müütides üks langenud inglitest. Korovjev ehk Fagott on ka kaaskonnas, fagott tähendab prantsuse keeles absurdsust. Hella on pealtnäha kaunis naine, kuid
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Woland · ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi.
kõikehõlmav, altruistlik) 4) Lühikokkuvõte umbes pool lehekülge. M. Bulgakovi "Meistri ja Margarita" ülesehitus on mitmetasandiline. Autor on kujutanud kolme (kristluses sümboolne arv) maailma - oma kaasaega 20.-30. aastate Moskvas, iidset Jersalaimi ning igavikulist teispoolsust. Kõik nad on omavahel seotud läbi saatana. Igas maailmas on oma ajaskaala. Teispoolsuses on aeg igavene ja muutumatu, Jersalaimis valitseb minevik, Moskvas olevik. Sündmused Bulgakovi kodulinnas justkui kordavad seda, mis juhtus 1900 aastat tagasi kaugel Juudamaal, kuid parodeeritud kujul ning madaldatuna. Jesua oli tõekuulutaja Juudamaal, Meister (nagu Bulgakovki) püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud ja mõlemad määrati hukule. Jesua lugu ja Moskva juhtumisi ühendab seegi, et mõlemal pool valitses türann, kes püsis võimul hirmu ja üldise kahtlustamise abil
see avaldati alles 1967. aastal, tänu tema naisele. Teoses on kolm tegevusliini, 1930. ndate Moskva, kus on Woland saatanaks. 2000 aasta tagune Jersalaim, mille tegevus tuli välja Wolandi jutust ja Meistri raamatust. Neeed kaks liini seob kolmas liin, Meistri ja Margarita armastus lugu. Woland kasutab ära Margaritat, lubades talle kadunud Meistriga taas kokku saada. Meister kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kes elas 2000 aasta taguses Jersalaimis. Meister on haritud 38 aastane mees, ta räägib 5 keelt, on ajaloolane. On enesekriitiline, tema raamatu ilmumata jätmine viis ta hulumajja ja ta põletas romaani käsikirja. Meistri nimi ei ole teada ja see teeb ta salapäraseks. Margarita on tugev, julge ja enesekindel naine. Ta võttis vastu Wolandi ülessanded ja täitis need, nõustub olema saatana peoperenaine, lendab luuaga ringi, narrib inimesi.
segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega, mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma. Teise tegevusliini peategelased on Meister, kes on kinni hullumajas, ning tema armastatu Margarita, kes otsib abi pimedusevürstilt Wolandilt, et taas Meistriga kokku saada. Kolmas lugu leiab aset esimese sajandi Jersalaimis. Kolm ajaskaalat on ühendatud saatana kaudu. Pontius Pilatus on Juudamaa prokuraator, kes peab kohut mõistma Jeshua Ha-Nostri üle, sest viimane on Juudi kohtus surma mõistetud. Pilatus otsustab Ha-Nostri üle kuulata ning teda paelub Jeshua olemus. Tavaline ülekuulamine muutub dialoogiks, mille vältel Ha-Nostri räägib huvitavaid lugusid. Kohtumine Jeshuaga muudab Pilatuse elu. Siiamaani on kõik inimlik olnud Pilatusele vastumeelne, tema põhimõtetega vastuolus. Pilatuse eesmärk on
otsekui pihustunud, laiali puistatud paljude väikeste pilaatuste, tühiste isikute vahel -- Berliozist ja kriitikutest Latunskist ja Lavrovitsist kuni Stjopa Lihhodejevi ja tundmatu aknast paistva tüübini, kellest on näha vaid tömbid kingad ja lai istmik. Pilatus moondub ,,pilaatluseks" - sõnake, mille leiutab kriitik Lavrovits Meistri hukutamise kampaania käigus ning mis iseloomustab (nagu Lavrovits arvab) just Meistrit (nagu Jesua saab Jersalaimis ,,ametliku" nimetuse ,,röövel ja mässaja") -- tegelikult aga toob Lavrovits, ise seda teadmata, kuuldavale prohvetikuulutuse iseenda ja oma maailma kohta. · Jeesuse elu, Kolgata tee ja hukkamine motiivid madaldatuna Varieteeteatris (konferansjee elluäratamine, narsaanipudeli sildid muutuvad rahaks, mille eest osteti puhvetis veini (vee veiniks muutmine), rahvamassi tunglemine, et näha vaatemängu /Jeesuse ristilöömist)
Need mõtted ja tunded on esindatud siirdkõnes ehk jutustaja vahendab tegelase sisemonoloogi temavormis. ,,Meister ja Margarita, Mihhail Bulgakov 24.Romaanis ,,Meister ja Margarita on peaaegu kõikidel Jersalaimi-süzee tegelastel Moskva-süzees oma doppelgänger ehk kaksik. Nimetage neid paare ja seletage, miks kasutas Bulgakov seda võtet nii järjekindlalt. Sellisteks kaksikuteks võiks pidada Jesua ja Meistrit- Jesua oli tõekuulutaja Jersalaimis, Meister püüdis seda teha kirjanikuna Venemaal. Kumbagi ei mõistetud, mõlemad määrati hukule. Woland ja Pilates kõikvõimsad juhid/liidrid kumbki oma maailmas. Matvei ja Bezdomnyi- kogenematud tõe otsijad, kes peale sündmusi moonduvad/saavad viga. Bulgakov kasutas seda võtet, et tuua teos kui ,,tekst-tekstis", ,,romaan romaanis". Seda vormi tuleb mõista kui teose ülesehitamist mitmest, meie juhul kahest autonoomsest osast. 25
süzeeliin on nõukogude elu 20ndatel-30ndatel aastatel Moskvas. Neljas süzeeliin on kirjanduselu 20ndatel- 30ndatel aastatel Moskvas. Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile. Lühidalt on selle raamatu sisu see, et Woland koos oma kaaskonnaga tuleb Moskvasse ja korraldab seal oma täiskuuballi. Miks Woland sai Moskvasse tulla? Seal on ka kaks ajalist tasandit Jersalaim ja teine tasand on Moskva 20nda sajandi 20ndatel aastatel. Bulgakov: "Samasugune kurjus nagu on Jersalaimis, valitseb ka Moskvas. Sellepärast sai ka Woland ehk saatan sinna tulla. Moskva on teine Jersalaim. Seal valitseb samasugune kurjus nagu valitses juutide poolt Kristuse ristilöömisel." Tegelased. Seal on kolm reeturi kuju. Esimene on Juudas, teine on Aloizi Mogarõts, kolmas reetur on parun Mayggel. Sarnase saatusega isikud on Jeesua Ha-Nostri ja Meister. Keegi neid ei mõista ja neid kuulda ei võta. Ivan Bezdomnõi (vene keeles koduta inimene)
annaabi.ee 
