Handi-Mansi ja Jamali Neenetsi AR ning Handi 13 000 ohustatud Tomski oblast Lääne- Siberis (Venemaa) Handi-Mansi AR Ugri tõsiselt Lääne-Siberis, Mansi 3500 keeled ohustatud Jekaterinburgi oblast (Venemaa) ei ole Ungari, Rumeenia, Ungari 14,5 Slovakkia, Ukraina, ohustatud Jugoslaavia milj Keel Kõnele Ohustatuse Asuala jaid aste (UNESCO) Komi Vabariik ja
Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kihlus, abielu ja troonipärimine Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna
märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi (Sverdlovskisse). Siberis jätkuvate segaduste ajal tapeti Nikolai Aleksandrovits Romanov ja ta perekonna ning õukonna liikmed Jakov Sverdlovi korraldusel bolsevike (Jankel Jurovski juhtimisel) poolt: · 13. juunil 1918 tapeti Permi lähedal suurvürst Mihhail Aleksandrovits Romanov. · 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, nende viis last- Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei ning kolm teenijat ja
Leili Kuldkepp Leili Kuldkepp (10.03.1931 7.05.2008) oli eesti ehtekunstnik ja kunstipedagoog Kunstialase hariduse sai ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Oma teadmisi ja oskusi täiendas ta Eesti Teaduste Akadeemias ja Jekaterinburgi kivilõiketehases Venemaal Ehete valmistamisel kasutas ta palju kohalike mineraale ja kivimeid Pani aluse Kunstiakadeemias sepakunsti õpetamisele Töötas 33(1962-1995) aastat Eesti Kunstiakadeemias Ta on võitnud mitmeid kunstiauhindu Aastal 2006 toimus Tallinnas Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tema isikunäitus Ligikaudu 50 tema tööd säilitatakse seal Ta on kirjutanud autobiograafia, mis pole veel trükis ilmunud Põimumine. 1971. Kullatud hõbe, Tutkas. 1980. email. 5x3x0,3cm
Mansid Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega.
Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Keele näide : "kevõt" ("kauplus"), raamatupoodi "Dom knigi" Levinum ja varasem (ametlik) maride nimetus on tseremissid. Umbes 605 000 inimest elavad Volga jõgikonnas, Nizni Novgorodi ja Kaasani vahel. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Eelmise aastatuhande lõpul olid maride naabriteks põhiliselt soomeugri rahvad. Loodes - Valgejärvel ja Volga lisajõgedel ja Mologal elasid vepslased, Volga-Oka ala idaosas elasid merjalased, kesk- ja alam-Okal - muromid ja ersa-mordvalased. Lõunas ja kagus olid maride naabriteks türgikeelsed Marid on ajalookroonikates tuntud ka nimetuse tsarmis või tseremiss all. Ise kutsuvad nad end marideks. Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel
7. märtsil 1917 viidi Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem saadeti edasi Tobolskisse, kus nad ka viibisid enamlaste poolt toime pandud oktoobripöörde ajal. Enamlaste valitsus kavatses nende üle kohut mõista aga ei suutnud leida peale tegevuses kuriteokoossseisu, mistõttu jätkus nende vahi all hoidmine ilma seadusliku aluseta. Kevadel 1918 toimetati Nikolai Aleksandrovits Romanov koos perekonnaga Jekaterinburgi. 17. juulil 1918 tapeti Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjordovna, nende viis last Olga, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13 aastane troonipärija Aleksei. Kasutatud allikad www.wikipedia.com http://www2.sptimes.com/Treasures/TC.2.3.19.htm Tänan Kuulamast
Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest.Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989).Maride rahvaarvu muutumist näitab järgmine tabel.
nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last. Troonipärijal Nikolai pojal, oli ravimatu haigus hemofiilia ehk vere hüübimatus, teda ravis räpakas talupeg Rasputin. Ning imekombel suutis ta perekonda ka aidata.Nikolai II valitses 1894 1917. aasta Veebruarirevolutsioonini peale mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Peale kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. Lõpuaastad... Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord, Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik , mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2
Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal. Nüüdseks on välja ilmunud dokument, et mõrva taga olid Lenin ja Jakov Sverdlov. 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar, kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna.
See mäss surutakse maha ning bolsevikud arreteeritakse. Lenin ja Sinodjev põgenevad Soome. Trotski on see mees, kes koondab bolsevikke Petrogradis, Selle peale, augustis, kindral Kornilov otsustas, et tuleb rindelt vägedega tagasi Petrogradi, et kord majja lüüa (Kornilovi vägi on demoraliseerinud, mistõttu on seea lihtne manipuleerida.). Tsaar elab rõõmsalt Tsarskoje Zelos, ning plaanib minna Inglismaale, aga keegi ei ole valmis neid vastu võtma. AV viib nad Jekaterinburgi ja sinna nad jäävadki. Kornilov lubab kukutada nii bolsevikud kui AV. Selle peale AV kutsub bolõsevikud appi, mis tõstab bolsevike populaarsust ja neil ei ole vaja enam toetada AV. Kroonlinna matused, Kornilovi pealetung suruti maha. OKTOOBRIREVOLUTSIOON Bolsevikud koondavad kokku oma punakaardid e. tööliste salgad. Punane lint ümber käe on nende tunnusmärk. Lenin on ikka Soomes paguluses. Punakaart hõivab kõik olulised punktid (raudtee, telegraaf, elektrijaam jne.)Petrogradis
Ameerika on huvitatud Paldiski sadamast rohkem, kui kogu ülejäänud Eestimaast kokku. Ärgu eksitagu kedagi see, kui kuskilt ametiredeli pilvepiirilt kostub vastupidist: nende jaoks on ju ikka Eesti vaene, väeti ja vähetähtis ning ilma Euroopa Liiduta hakkama ei saa! 4. Sadam ilma raudteeta pole siiski see päris sadam. Selles mõttes on Eesti infrastruktuur põhimõtteliselt hea, ehkki tehniliselt amortiseerunud. Suund PaldiskiTallinnPetseri, edasi Pologoje ja Jekaterinburgi kaudu KaguAasiasse on eriti perspektiivne (lisa 2). 5. Eesti on hea lennundustransiidiks. Meil on sellised lennuväljad nagu Ämari, Tapa, Raadi, Pärnu. Neist Ämari üksnes 15 km kaugusel Paldiski sadamast. NB! Olgu järgnevale sissejuhatuseks eriliselt rõhutatud, et Eesti maapõuerikkuste suhtes antud hinnangud käivad ressursipotentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21
saavad lahkuda läbi Siberi ja Vladivostoki Venemaalt ning minna Prantsusmaale, kus nad saaksid austerlaste vastu edasi sõdida. Peale Bresti rahu tuli bolsevikel aga leegion desarmeerida, see tsehhidele ei meeldinud ning nad võtsid relvad hoopis neile järele saadetud boolsevikelt. Seejärel langes tsehhide kätte sisuliselt kogu Siber Uuralite ja Vladivostoki vahel, veidi aega peale tsaaripere tapmist bolsevike poolt vallutasid tsehhid ka Jekaterinburgi. Kuigi Trotski juhitud uus Punaarmee suutis Leegionit ida poole tõrjuda, jäi see ometigi üheks suuremaks ohuks bolsevike valitsusele. Peale I maailmasõja lõppu novembris 1918 ei olnud 9 neil enam ka põhjust Prantsusmaale austerlaste vastu sõdima minna, nii et Antantil puudus motivatsioon neid aidata. Lõpuks lahkusid tsehhid Vladivostokist alles 1920. aastal.
Majaukse lähedale liikunud rästikut peeti surmaennustuse edastajaks. Rästikuid kasutati leeprat põdevate haigete nahaköbrude ravimisel. 4. Harivesilik ehk põhja-harivesilik (Triturus cristatus) on salamanderlaste sugukonda vesiliku perekonda kuuluv kahepaikne. Harivesilik on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopa aladel, mis jäävad Alpidest ja Doonaust põhja poole. Isendeid pole leitud Iirimaalt, harvad on leiud Skandinaavia maadest. Levila ei ulatu kuigi kaugele itta, ulatudes Jekaterinburgi oblasti lõunaosani. Ta on levinud Kaukaasias ja Krimmis. Eestis elab peamiselt mandriosas, eriti Kagu-Eestis. Harivesilik ei ole arvukas. Teda on 46 korda vähem kui tähnikvesilikku. Harivesiliku jaoks on nähtavasti parimad elutingimused metsastepis, kus teda on ainult 23 korda vähem kui tähnikvesilikku. Ta eelistab metsajärvi, soote, tiike, veeauke, soid, rabasid ja kraave. Teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Kui ta veest lahkub,
1918 suvel naisesseer Kaplan üritas tappa koguni Leninit, vastuseks sept tapmiskatsele kuulutati välja Vm-l punane terror, pidi tapma vastaseid, looma hirmuõhkkond jne, punase terrori teostajaks sai tšekaa. Valgete poolel sellist terrorit ametlikult välja ei kuulutatud. Valgel poolel võib terrori algust seostada kõige rohkem tsaariperekonna tapmisega. Juulis 1919 anti korraldus endine tsaar ja tema perekonnaliikmed maha lasta Jekaterinburgi linnas, kartuses, et Jekaterinburg ja tsaari perekond võiks sattuda valgete kätte. Käsu andjaks üle Vm-lise TK esimees Jakob Sverdlov. 1919 kui Sverdlov suri, anti Jekaterinburgile nimi Sverdlovsk. NEP-i aastad (uus majanduspoliitika) 1921-1927 Kodusõja tulemuseks oli ka majanduslik kollaps. Üheaegselt 1920 a-ga lähenes lõpule ka kodusõda. Vene-Poola sõda oli lõpule jõudnud, jäi veel kodusõja lõpetamine äärerajoonides.