JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a
JärvaJaani Gümnaasium Seksiaabits Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid
Jalgpall Kaspar Klaus Sissejuhatus Mis on jalgpall? Ajalugu Millal jõudis Eestisse Eesti koondis A le qoq Arena Fännid Edukaimad väravakütid JärvaJaani kuulsaimad mängijad Mis on jalgpall Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga.
karsti järved3)tehisjärved,veehoidlad,paisud.4) lähe-jõealguspunkt, jõelang-jõe kõrgusevahe lähtest suudmeni;delta-kus jõgi setee kuhjumise tõttu kauge b;jõestik-peajõgi ja slele lisajõed; juga-astangult vabalt alla kukkuv jõeosa; valgla- jõe toitumis ala, kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4.
"See sajand, kus me kohtusime, on lõpuks tükkis kõigega prügikasti visatud." "Kui selgub, et sa oled IdaEuroopast, siis sind vaadatakse kaastundliku pilguga ja öeldakse midagi õõnsat, nagu surnu sugulasele." "Jumal kõrgel, keiser kaugel," just nii öeldakse sealmail." Lõpp Täname kuulamast ! Triin Jalast Kaspar Kark ja Maris Obermann JärvaJaani Gümnaasium XII klass 14.aprill.2008
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja Raamatusarja "Eesti mõttelugu" idee algataja U.Masingu pärandi uurija ja trükiks ettevalmistaja
LUULEKOGU KOKKUVÕTE ,,Mõistatused" Hando Runnel Autorist: Hando Runnel (1938) Hando Runnel on pärit Järvamaalt. Ta on käinud Jalgsema, Ambla, JärvaJaani, Tartu ning Paide koolides. 19571962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat. Kõrgkool jäi lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid Runneli tööle ajakirja Looming toimetusse. 1971. aastast on ta olnud tegev peamiselt kutselise kirjanikuna, aga ka kirjastuse Ilmamaa (1992) asutaja ja esimehena. Kirjaniku esikkogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta luulekassetis ,,Noored autorid" . Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse
pöörduti kaugemasse ajalukku, kuna lähiajalugu ei tahtnud keegi kirjeldada. Lennart Meri pöördus muinasaega nt. ) 6. Kristjan Kelchi Liivimaa ajalugu 1657-1710 Kristjan Kelch Ilmus 1695. Ise on nimetanud seda ka: Liivimaa sõja ja rahu ajalugu Kujutab Rootsi aja lõppu, lähenemas on Põhjasõda. Käsitleb sündmusi 1707 aastast alates, kui põhjasõda oli 7 aastat kestnud. Tähtsus: oluline allikas põhjasõja ja sellele eelnevate aastate kujutamisel. Järvajaani ja Jaagupi pastor, rajas Järvajaanis talurahva kooli, 1710 suri katku. 2 osaline teos.
insenerprojektanti Jaan Lompi, kes ei jätnud vahele ühtki tähtsamat jooksuvõistlust. Ta ise räägib, et talle endalegi olnud üllatuseks, et rajooni suvespartakiaadil 3000 m lõpuponnistuses kõik nooremad maha pudenesid. ,,Kisub vastupanematu jõuga ja kuidagi ei tahaks veel loobuda, kuid valu jalgades sunnib vist rajajooksult üle minema maastikule," ütles ta. Ei osanud naljalt keegi oodata, et seni tagasihoidlikult esinenud 33aastane JärvaJaani kolhoosi metsavaht Kalle Puss saabub selle aasta Vändra maratonilt koju uue rajooni tippajaga 2:51.18. Naiskeskmaajooksjate perest paistsid silmas 16aastane Türi Näidissohvoostehnikumi õpilane Ene Merendi ja aasta noorem Paide koolitüdruk Eve Hein. Ainsa rajooni naisjooksjana proovis võimeid 3000 m JärvaJaani kolhoosis metsaülemana töötav Tiina Idavain, kes sai ajaks 10.46,42. Ta oli teatavasti ka nobedaim naine sügisesel PaideTüri rahvajooksul
annaabi.ee 
