materjali kulu. Selliste vastuoluliste nõuete täitmiseks tehakse arvutusi, mille metoodikat esitab tugevusõpetus. Tugevusõpetuse objektiks on välisjõudude rakendamisel tekkivad lisajõud, mis põhjustavad konstruktsiooni kuju ja mõõtmete muutuse ning ka purunemise. Kuna me kasutame pidevuse hüpoteesi (kontiinium), siis loobume iga osakese poolt arendatavate jõudude individuaalsest uurimisest ja loeme konstruktsiooni elemendi suvalises lõikes mõjuvad lisajõud pidevalt jaotatuks. Välisjõudude rakendamisel konstruktsiooni mis tahes mõtteliste osade vahel tekkiva jõu jaotuse intensiivsust nimetatakse pingeks, kogu eralduspinnal mõjuvat summaarset jõudu sisejõuks. Algmõõtmete printsiip: koormatud konstruktsiooni deformatsioonidega võib mitte arvestada, kuna mõõtmete muutus on väga väike. Jõudude mõju sõltumatuse printsiip: kehale jõusüsteemi rakendamise tulemus võrdub süsteemi üksikjõudude rakendamise tulemuste summaga v=v1+v2
Töötamise põhimõtted. Nende põhiline erinevus? Elastse skeemiga hoone: Jäiga skeemiga hoone: Nende erinevus seisneb selles, et Jäiga skeemiga hoones kantakse tuulekoormus välisseinalt kui plaadilt üle vahelae ja põikseina servale ning Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Tuulekoormuse kandumine hoone vundamendile Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks Kivimüüritisest keldriseinale mõjuvad koormused ja nende vastuvõtmine. Mida ja kus kontrollitakse? Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas. Vertikaalselt mõjuvad koormused keldridseinale on: *keldrilaest ülekantav koormus; *seinalt ja ülemiste korruste vahekagedelt tulev koormus; *eraldiseisalt voodrilt (kui selline on olemas) tulev koormus.
Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja üleminekujätku tegemiseks ja põikraudade asendi fikseerimiseks. Väga tähtis on, et pärast
2,8µ f N µ m f + * sw A , 1 + 2µ 100 tähistused on toodud eespool. 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid. 6.4.1. Tuulega koormatud sein. Hindamaks külgmise tuulekoormusega seina külgvastupanu, tuleb arvestada tema toetumistingimusi ja jätkuvust üle tugede. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Tugedeks loetakse müüritise siderida (massiivseinal), müüriankrud, ankurdatud vahelagi või katuslagi, seotud põikseinad. Kergseina arvutuslikuks külgtugevuseks võib võtta kahe kihi külgtugevuste summa, juhul kui kihid on omavahel ühendatud sidemetega (min 4tk/m2). Tuulega koormatud seina arvutusjuhend vt. EPN-ENV 6.1.1. 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein. Keldriseinale mõjuvad nii vertikaalsed kui ka horisontaalsed koormused, mis põhjustavad momendi teket seinas.
Näide: TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 49/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 9. KEEVISLIITED TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 50/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 9.1 Jõukomponentide meetod Õmbluse arvutuspindalaks Aw võetakse A w = al eff Pinge oletatakse õmbluse arvutuspindalal ühtlaselt jaotatuks, millest tulenevalt normaal- ja nihkepinged mõjuvad järgmiselt: - arvutuspinnaga risti mõjuv normaalpinge komponent II - õmbluse telje sihiline normaalpingekomponent II - õmbluse teljega risti mõjuv nihkepingekomponent arvutuspinnal - õmbluse telje sihiline nihkepingekomponent arvutuspinnal Õmbluse kandevõime määramisel telje sihilist normaalpinge komponenti arvesse ei võeta.
liidetav ABd deviaatorpingest. Täielikult veeküllastatud proovis igakülgse surve hästi sorteeritud kesk- ja peenliivad. Geotehnilisest seisukohast kõige enam 2.5 Erinevate tegurite mju pingejaotusele Koormus jääb pinnase tõstmine suuruseni 3 tekitab sama suure rõhu poorivees ja järelikult probleeme tekitab kolmas glatsiaalse tekkega pinnas - viirsavi. Esineb viirsavi deformeerumisel ühtlaselt jaotatuks eeldus kehtib ainult siis, kui efektiivpinge ei suurene. Pärast deviaatorpinge suurendamist d võrra on küllaltki laiadel aladel Eesti lääneosas. Koostiselt ja omadustelt savi või liivsavi. koormust üleandev pind ei oma paindejäikust. See võib olla nii pinnasest horisontaalsuunaline kogupinge endiselt 3 ja vertikaalsuunaline 1=3+d
5.3 kohaselt kas jõukomponentide meetodiga või lihtsustatud meetodiga. A. Jõukomponentide meetod Selle meetodi puhul jagatakse keevisõmbluse ühikpikkusele mõjuv jõud õmbluse pikiteljega paralleelseteks ja sellega ristisuunalisteks komponentideks, viimased omakorda keevise töötava pinnaga paralleelseteks ja sellega risti paiknevaks komponentideks. Õmbluse arvutuspindalaks Aw võetakse Aw = al eff . Pinge oletatakse õmbluse arvutuspindalal ühtlaselt jaotatuks, millest tulenevalt normaal- ja nihkepinged mõjuvad joonise 6.6 kohaselt järgmiselt: - - arvutuspinnaga risti mõjuv normaalpinge komponent; - // - õmbluse telje sihiline normaalpingekomponent; - - õmbluse teljega risti mõjuv nihkepingekomponent arvutuspinnal; - // - õmbluse telje sihiline nihkepingekomponent arvutuspinnal. Õmbluse kandevõime määramisel telje sihilist normaalpinge komponenti // arvesse ei võeta.
mõjust. Leitud laia tala toemomendist 75% tuleb vastu võtta selle toeribaga ja 25% avaribaga. Avamomendi loeme ühtlaselt jaotatuks kogu laia tala Joonis 9.20 Plaadi arvutusskeem risttalastikuna laiuses. Vaatleme järgnevalt lähemalt plastset arvutust, kus makrostaatilise lihttala paindemoment jao- tatakse etteantud suhtega toe- ja avariba vahel. Plaadi kogu laiuses l2 esinev makro- staatiline lihttala moment pl 2 l12,eff
komprimeerimisprotsessi vältel ei muutu st. n 1 = Liigõhutegur sõltub kütuse segumoodustamise tüübist, mootori const. silindrigrupp tahmub kiiresti. ülelaadimise süsteemist ja diiselmootori tööreziimist. Jaotatuks nimetatakse põlemiskambrit , kui selle maht on jaotatud · Liigõhuteguri praktilised väärtused teatmikes on antud vastavalt kaheks iseseisvaks ruumiks, mis üksteisest on lahutatud kas ühe või 5.Diiselmootori komprimeerimise lõpprõhk (Pc) , surveaste () mootori käigukiirusele nimireziimil: mitme kitsa ühenduskanaliga või avaga.
trapetsikujuline koormuse jaotus jne.) (Florin (1959), Kezdi (1964), Harr (1966), Soonurm(1969), RIL 157-I (1985)) 6.5 Erinevate tegurite mõju pingejaotusele Seni vaadeldud lahendid vaatlevad pinnast lineaarselt deformeeruva ühtlase isotroopse poolruumina ja koormus jääb pinnase deformeerumisel ühtlaselt jaotatuks. Viimane eeldus kehtib ainult siis, kui koormust üleandev pind ei oma paindejäikust. See võib olla nii pinnasest tammi või mulde puhul, kuid tavaliselt on ehitise vundament pigem absoluutselt jäik element. Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes erineva kokkusurutavusega kihtidest või on kokkusurutavus sügavuti muutuv. Oma tekkeiseloomu tõttu (osakeste settimine veekogudes horisontaalsete kihtidena) on pinnased enam või vähem
annaabi.ee 
