Mõtlemine ja tegelikkus – kui ma mõtlen mingist asjast, kuidas ma saan teada selle asja olemust e. kuidas ta, see asi, tegelikult on? Kui inimene mõtleb maailmast (tegelikkusest), siis see inimese mõte ei pruugi maailma loomust korrektselt edasi anda. Descartes – vaimu jagamatus - keha saab jagada, aga vaim on jagamatu. Mina e. vaim e. mõtlev asi mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana, ei saa ennast jaotada millekski muuks. Jaotatavuse argument (mõttemudel) Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine.
Need testid jagunevad kaheks põhitüübiks: verbaalseks ja graafiliseks. Verbaalses testis palutakse testitaval võimalikult palju erinevaid lahendusi. Graafilises testis lastakse testitaval harilikult moodustada elementidest kujundeid. Kõiki ülesannetele antud vastuseid hinnatakse ideede voolavuse, paindlikkuse ja originaalsuse aspektist. Ideede voolavuse all peetakse tavaliselt silmas väljapakutud lahenduste arvu. Paindlikkust hinnatakse tavaliselt vastuste kategooriateks jaotatavuse alusel. Testitav originaalsus määratakse statistiliselt. Originaalseks loetakse üldjuhul vastust, mis on umbes 5-10 %-l testitavatest. 9) Loomingulisuse seos intelligent¬susega. Kaua aega käsitleti loomingulisust kui ühte üldise intelligentsuse avaldust. Nende korrelatsioon on üldjuhul madal – keskmiselt on selleks 0,20. Korrelatsioon on aga kõrgem IQ ja Torrence’ testiga mõõdetud loomingulisuse ja keskmisest madalama IQ puhul. Selle tulemusena võib väita, et
elektrooniline raha, puhul. See on üks olulisemaid põhjusi, miks suuremate ostude korral kasutataksegi põhiliselt neid. Praeguste rahaliikide puhul muutub üha aktuaalsemaks nende võltsimiskindluse probleem. Paberraha, arveldusraha ja elektroonilise raha kasutamisel on võltsimiskindlus eriti tähtis valuuta kvaliteedi komponent, sest raha valmistamise (emiteerimise) kulu on vahetusväärtusest sadu ja tuhandeid kordi väiksem. Peale hea jaotatavuse ja ehtsuse kontrollitavuse on raha kvaliteedi näitajateks ka hea säilivus (kulumiskindlus, temperatuuri- ja niiskuseresistentsus), sobiv kaal ja mõõtmed, hõlbus äratuntavus jm. Suurem osa rahale esitatud kvaliteedinõuetest pole püsivad, vaid muutuvad. Kvaliteetsem on see raha, mis võtab paremini arvesse ja suudab täita turu nõudeid. Arenenuma turu puhul on makrotasandilt vaadatuna kvaliteetsem eeskätt see raha, mille emiteerimine tuleb ühiskonnale odavam
mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. *Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta). Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. *Jaotatavuse argument: 1)keha on jaotatav osadeks, 2)vaim ei ole jaotatav osadeks, 3)asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad, 4)seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Argument eeldab, et peale vaimuseisundite on veel üks (jagamatu) mina. Nt Hume seda eeldust ei jaga ja pooldab kimbuteooriat – pole eraldiseisvat mina. *Kujuteldavuse argument: Materialismi vääramiseks piisab keha ja vaimu lahknemise võimalikkusest
vaim aga täiesti jagamatu; sest kui ma vaatlen vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei ole ma võimeline eristama endas ühtki osa, vaid mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana; /…/ Seevastu aga ei suuda ma mõelda ühestki kehalisest ehk ulatusega asjast, mida poleks kerge mõttega osadeks jaotada, ja just seepärast mõistan seda jaotatavana: sellest ühestki piisab mulle tõestuseks, et keha on vaimust täiesti erinev…” (Descartes 1996: 1661-1662) Jaotatavuse argument Konstrueerime selle argumendi ilma “mõeldavuse” aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine.
vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei ole ma võimeline eristama endas ühtki osa, vaid mõistan ennast ühe ja tervikliku asjana; /.../ Seevastu aga ei suuda ma mõelda ühestki kehalisest ehk ulatusega asjast, mida poleks kerge mõttega osadeks jaotada, ja just seepärast mõistan seda jaotatavana: sellest ühestki piisab mulle tõestuseks, et keha on vaimust täiesti erinev..."(Descartes 1996: 1661-1662) 108. Jaotatavuse argument Konstrueerime selle argumendi ilma "mõeldavuse" aspektita. 1. Keha on jaotatav osadeks. 2. Vaim ei ole jaotatav osadeks. 3. Asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad. 3. Seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid;mõnede psühhopatoloogiate korral võib olla osa vaimust blokeeritud või esineda vaimne lõhestumine.
narkootikumide tarbimise tulemusena, (3) psüühiliste häirete tulemusena. Düsleksia kuulub kaasasündinud tajumishäirete sekka. 2.7. Selektiivne tähelepanu Igasugune tajumine eeldab tähelepanu. Nägemisel realiseeritakse tähelepanu nägemisfiksatsioonidega. Nägemisväljas vaadeldavaid objekte valitakse pilgu fikseerimisega. Valik võib olla perifeerne või tsentraalne. Objekti leidmiseks toimub visuaalne otsing. Tähelepanu on keskendatav ja jaotatav. Tähelepanu jaotatavuse keerukust tõendab Stroopi efekt. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 29 Kuulamisel saab rääkida selektiivsest kuulamisest (nn. kokteiliõhtu efekt). Üheks valikulise kuulamise uurimise meetodiks on dihhootilise kuulamise ülesanne varjutamisega ülesande täitmisel peab
tulene tehingu iseloomust, ei saa taganemiseks õigustatud isik, temale tehingu alusel tehtud sooritust osaliselt endale jätta. Praegusel juhul on tegemist digitaalkaamera, mälukaardi, akulaadija ja tindi müügiga. Kohtul tuleb asja uuesti menetledes välja selgitada, milliste esemete osas ostja tegi müügilepingust taganemisavalduse. Ainuüksi asjaolu, et esemete müük kajastus ühel arvel, ei tähenda iseenesest ühtset tehingut. Tehingu tõlgendamisel selle osadeks jaotatavuse küsimuses saab arvestada ka sellega, kas hageja oleks ostnud kaardi, laadija ja tindi ka ilma kaamerata. Kohtud tuvastasid, et asja teistkordsel hagejale üleandmisel oli fotoaparaat korras ning ebakvaliteetsete fotode põhjus seisnes selles, et hageja eiras kasutusjuhendit. Hageja tugines oma teises taganemisavalduses muu hulgas ka sellele, et fotoaparaadil puudus kvaliteetsete piltide tegemiseks vajalik täielik eestikeelne kasutusjuhend. Ringkonnakohus asus seisukohale, et
annaabi.ee 
