sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasilise tardlahuse - alasse kuumutamine ja kiirelt jahutamine (nt vette) Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB Enne karastamist 63,5 Pärast karastamist 26 Pärast vanandamist 0
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur
Töö tuli välja nagu plaanitud, eesmärgid said täidetud ja töö õnnestus. Sissejuhatuses püstitatud eesmärk sai täidetud. Meie poolt püstitatud hüpotees vastas tõele. Arvasime, et tuleb palju probleeme, kuid eksisime selle suhtes. Ainuke probleem oli selles, et mõned kuuenda klassi õpilased ei soovinud täita töölehte. Need asemel, kes ei soovinud täita töölehte, võtsime teised vastajad. Probleemidega saime ise hakkama. Tegime loovtööd järk-järgult, jaotasime ära kes millega tegeleb. See aitas asjadega kiiremini asjadega hakkama saada. 6 LISA 1. Missugust muusikat kuulad? a)rokk b)hip-hop c)jazz d)elektrooniline muusika e)kantri f)rahvamuusika 2. Kui tihti sa muusikat kuulad? a) mitu korda päevas b) mitu korda nädalas c) ei kuula üldse 3. Miks kuulad muusikat? a) aitab keskenduda b) rahustab c) lihtsalt meeldib d) tegelen muusikaga e) sunnitakse 4
Kendama tootmispiirkonnaks.(Wikipeedia, 2020) 5 TURNIIRI OLEMUS JA LÄBIVIIMISE ETAPID Kendama turniir toimus 31.Jaanuaril Tõrva Avatud Noortekeskuses. Turniir algas kell 14:30, kohale läksime me kaks tundi varem, et teha viimased ettevalmistused. Selleks me kujundasime diplomeid programmis nimega CANVA, viisime läbi regsitreerimise ja valisime väja auhinnad. Turniiri osalejad jaotasime kahte vanuseklassi: 6-9 aastased ja 10-18 aastased. Mõlemasse vanuseklassi tuli kokku 32 osalejat, nendest 31 olid poisid ja üks oli tüdruk. Tegelikuses oli osalejate vanus 7-14 aastat. Iga vanuseklassi võistlejad mängisid mängu mille nimi on. „kolm miinust“. Mängu käib nii, et alustab üks mängija ja teeb teisele ühe triki ja siis teine mängija peab selle järgi tegema ja kui ta ei tee seda järgi siis ta saab miinuse ja see kellel on kolm miinust koos see kaotab
Tõstsime vasikaid ümber, augustasime kõrvu numbrimärgiga. Sain täita laudakaarte ja olin abis nii kuidas sain, osalesin ka koosolekul 02.08.17 Lehmad, kes lihakombinaati oli vaja viia, ajasime auto peale. Kontrollisin veiste passi, kas andmed vastavad passil sellele, mis vihikus kirjas. Mullikaid jaotasime sulgudesse 04.08.17 Kontrolllüps 08.08.17 Noorkarjalaudas, kaalusime vasikaid, ajasime õigesse sulgu, loendasime üle, sain nii priat kui ka muid programme/pabereid jälgida 21.08.17 Praktikandi allkiri ......................................................................................................................... Kohapealse juhendaja allkiri .......................................................................
tunnistatakse vöitjaks. 12 Kokkuvõte Kui soovitakse korraldada üllatus sünnipäeva peab see olema salajane, et sünnipäeva laps ei saaks sellest midagi teada. Eelarvest on väga tähtis kinni pidada, kuna hiljem ei maksa kahjusid keegi tagasi. Kui kutsuda rohkem kui kümme külalist peaks rentima ikka suurema koha, et külalised ikka ära mahuks. Töö ülessandega saime omavahel väga häsit hakkama. Jaotasime töö käsud omavahel ära ning igaüks otsis oma materjali kohta, arutasime selle reedel ühiselt läbi. 13
Kokkuvõttes saime siiski piisava hulga vastuseid, mille põhjal saime teha oma järeldused ja ettepanekud. Me küsisime oma küsimustikus vastajate nime, kuid saime alles pärast teada, et tegelikult ei tohiks sellistes küsitlustes inimeste nimesid küsida. Loovtöö vormistamisega tegeles Jasper. Alguses pidime koostama küsimustiku küsimused, millest kuus mõtles välja Eliise ja ülejäänud kaheksa küsimust Jasper. Kui saime kätte õpilaste vastused meie küsimustele, jaotasime saadud vastused võrdselt pooleks ja analüüsisime neid. Kui vastused said analüüsitud, hakkas Jasper kirjatama loovtöö sissejuhatust. Edasi otsis Jasper internetist infot Eesti laste liikumisaktiivsusest ja liikumise kasulikkusest tervisele. Samal ajal otsis Eliise nendel teemadel infot raamatutest. Jasper kirjutas põhiosa ja Eliise lisas oma mõtteid, millest põhosas kirjutada. Mõte muuta praegust hindamissüsteemi, tekkis Jasperil. Eliise avaldas mõtte, kuidas tuleks õpilased
ka läbisurumist (keegi ei soovinud loobuda enda leitud tekstist või välja öeldud mõttest) ja üksikute teksti lõikude omavahelist loogilist seostamist. xxxx: Antud referaadi koostamisel ei meeldinud rühmaliikmete arv, oleks võinud olla kaks kuni kolm inimest. Raske oli tööjaotust igaleühele leida, kes vähemal määral või suuremal määral aktiivselt osalesid. Kuid kõige tähtsam on see, et jõudsime grupis ühismeelel ja jaotasime tööülesanded ära ning referaat sai koostöös valmis. KASUTATUD KIRJANDUS Armstrong, M. 2006. London. A handbook of human resource management practice. Londn Kogan Page Doherty, T. L. & Horne T. 2002. Londn. Managing public services - implementing changes: A thoughtful approach to the pratice of management. London: Routledge Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K-T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U
matemaatiliselt nii:
Kuna m1 m , m2 m , ... , mn m ,
kus m on funktsiooni vähim väärtus lõigul [a,b],
siis
Sn = m1x1 + m2x2 +.....+ mnxn m(b-a)
3) Ülemsumma ja suurima väärtuse kohta analoogne järeldus:
c) Korrutiste m(b-a) ja M(b-a) geomeetriline tähendus
1.2 MÄÄRATUD INTEGRAALI DEFINITSIOON
· Nagu me ennegi tegime nii, et võtsime ette funktsiooni y=f(x), mis on PIDEV lõigul [a, b] ja jaotasime
selle lõigu osadeks [x0 , x1] , [x1, x2] , .... , [xn-1 , xn] , siis nüüd me jätkame... teeme mida veel .
· Võtame igal lõigul mingi suvalise punkti
, mida igale lõigule vastavalt 1 , 2 , ... , n
· NB! Kuna punkt jääb iga lõigu otspunktide vahele on ta oma väärtuselt alati suurem kui lõigu
algpunkt ja väiksem kui lõigu lõpppunkt:
x0 <1
konsensus, selle puudumisel ning vaidlustes tõe mitteselgumisel enamuse otsus. Otsustasime projekti arendamisel jaotada ülesanded nii, et iga meeskonnaliiga saaks igas etapis kaasa lüüa. Pärast süsteemi tükeldamist, kontseptsiooni paikapanemist ning ülesannete jaotamist arendaks iga tiimiliige oma osa iseseisvalt. Aeg-ajalt toimuksid ühised arutelud, milles valmis tükid saaksid lõpliku lihvi ning nad integreeritaks süsteemi. Infosüsteemi toimimise vaate kirjeldamisel jaotasime peale süsteemi tükeldamist pädevusalade kirjeldamise järgnevalt: Klient ja meelelahutusjuht Eero Ringmäe Juhataja Pärtel Lias Kassapidaja ja raamatupidaja pädevusala Indrek Kempi Funktsionaalsete allsüsteemide spetsifitseerimise jaotasime järgnevalt: Hangete ja mängukavade funktsionaalne allsüs. Eero Ringmäe
jagada täpselt. Nüüd hakatakse õppima konkreetsete esemete jaotamist, st võrdseteks osadeks jaotamist. Õpetaja kutsub klassi ette 2 õpilast, võtab ise laualt 6 kuubikut, lapsed loendavad, veenduvad, et on küll 6. Õpetaja jaotab kuubikud kahe õpilase vahel I võtte abil, seejärel esitab küsimusi. Küsimuste I voor: -Mitu kuubikut mul oli? (6) -Mitme õpilase vahel jaotan? (2) -Mitu kuubikut sai kumbki õpilane? (3) Küsimuste II voor: -Nii, tähendab, mitu kuubikut ma jaotasime? (6) -Vaadake, mitmeks osaks me jaotasime? (2-ks) -Mitu kuubikut sai igasse ossa? (3) Seejärel kutsutakse klassi ette 3-4 õpilast. Õpetaja, seejärel ka õpilased jaotavad erinevate esemete hulki, kusjuures iga kord vastatakse kollektiivselt järgmistele küsimustele: ,,Mitme lapse vahel jaotati?" ja ,,Mitmeks osaks jaotati?" Soovitatakse õpilastel jutustada, mida nad teevad. See on väga soodne tehte sisu paremaks mõistmiseks. Õpilaste
ee meelespea, kohalesõit, registreerumine. Kõik on Broneerimine ja info: www.lastelaager.ee tehtud lapsevanemale ja lapsele väga kergesti kätte- Kaja Sepp saadavaks ja selgeks. MTÜ ANDI HIIUMAA SUVELAAGER Suve jooksul korraldasime Hiiumaal suvelaagreid Kohe alguses püüdsime välja selgitada laste huvid, kokku kolmes vahetuses. vastavalt sellele jaotasime tegevused järgnevateks Kogunesime Tallinna bussijaamas, kust alustasime päevadeks. sõitu Hiiumaale. Laagri ajal oli noortel võimalus ratsutada (suure- Esimesel päeval tutvusime ümbrusega, veetsime mad huvilised ratsutasid praktiliselt iga päev aega rannas, korraldasime tutvumis- ja muidki mänge. kutselise treeneri käe all), sõitsime kaatriga lai- 42