nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Saunasid tehakse ka haavapuidust. Mööblit tehakse veel ka jalakast: jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri. Kasest: aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle kaunis struktuur püsib. Kuusk Parkett - Bambus on ülimalt popularne materjal ka siseviimistluses — näiteks saab bambusest toota suurepärast parketti. Bambust peetakse õigusega üheks maailma enimkasutatavaks taimeks. Temast saab teha peaaegu kõike alates maitsvatest lõunasöökidest kuni sajameetriste sildadeni. Bambusparkett on värvuselt enamasti
Vanas mõisapargiosas on väga omanäoline kunagine tiikide ja saarte süsteem koos seal kasvavate põliste puudega, kuid tiigid on juba hulk aega kuivad olnud, sest sinna on juba kasvanud noored puud. Põõsaid on vanas pargiosas väga vähe. Kogu parki läbivast suhteliselt laiast jalutusteest lõuna pool asub loodusliku uuenemise tulemusena tekkinud pargiosa, mis koosneb liigiliselt valdavalt hallist lepast, niiskemates kohtades sanglepast, ka harilikust saarest, vahtrast, jalakast ja toomingast. Sellel alal tehakse pidevalt hoolduslõikust, eemaldades ebasobivaid väheelujõulisi puid ja kännuvõsusid. Antud pargiosas on kohati tihedama liitusega puistuosades vedelamas prügi, ehitusjäätmeid ning vana kodutehnikat. Põhjas piirneb Jõhvi linnapark Pargi tänavaga, mille ääres asuvad erinevad kinnistud, mis on olnud kunagi hoonestatud, antud alal kasvavad nii põlispuud kui ka loodusliku tekkega uuenenud noored puud. Valdavaks puuliigiks on harilik
palumännikud, moreenil ja viirsavil kuusikud ja kuuse-segametsad (laanemetsad). Leidub ka salu- ja lodumetsi. Lammimetsi esineb kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste (rannavallid, luited) taga leidub soostunud ja soometsi. Paekalda rusukaldel kasvab haruldane kooslus laialehiste puuliikidega ürgilmeline salumets. Rohkete allikate tõttu on rusukalde pinnas niiske ja toitaineterikas. Rusukallet katab pärnast, saarest, vahtrast, jalakast, sanglepast, haavast, remmelgast, toomingast, pihlakast lopsakas mets, kus on ka kuuske ja tamme. Ka alustaimestik on lopsakas ja liigirikas, palju on sõnajalgu. Haruldastest liikidest kasvab Kes-Euroopa varjukatele mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt:
tumehall ja pikivaoline. Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Õitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuu enamusega puistutes. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena. Võrsed peened, pruunid, karvased või paljad. Pungad
hundid Skoll (,,Vastikus") ja Hate (,,Vihkamine"), kes olid määratud aegade lõpus taevased valgusallikad nahka pistma. 20 Odin ja tema kaks venda jagasid universumi kolmeks. Jääkülmast Jotunheimist sai hiiglaste uus kodumaa. Asgard muutus jumalate riigiks. Keskele jäi Midgard. Rannikult leitud jugapuust ja jalakast lõid jumalad ka esimese mehe Ask´i ning esimese naise Embla. 7.2 Maailma puu Yggdrasil, maailma puu, hoidis taevast üleval. Tema juured olid Asgardis, Jotunheimis ja Niflheimis, surnute külmas maailmas. Jumalad kohtusid iga päev nõupidamisel selle puu all, Saatuse kaevu lähedal. Yggdrasilist ja maailma puust rääkivad lood on seotud taeva jumaldamisega varasemates uskumustes. Öeldakse, et vanad saksid jumaldasid Irminsuli,
Lülipuit pruunikas punakas Lülipuiduline, rõngasooneline puuliik Puit kõva, sitke, suhteliselt raske Vastupidav niiskuskahjustusele Kergesti töödeldav ja viimistletav Näitajad : Tihedus 550..670 kg/m3 Tõmbetugevus pikikiudu t8 Mpa Survetugevus pikikiudu 34..56 Mpa Kõvadus radiaalpinnal 510 Janka Kasutusalad : Mööbli valm. Massiivpuiduna ja spoonina. Paadiehituses konstruktsioonmaterjalina Vanasti valm. Jalakast vankri ratta rummusid. Sisseveetavad puuliigid : Pöök Värvus kollaskast roosakani Küpspuiduline Hajulisooneline – sooned väikesed, ei ole palja simaga nähtavad Aastarõngaste üiirjooned halvasti eristatavad Isel. Rohked laiad säsikiired, mis on nähtavad nii tangesntsiial kui radiaalpinnal. Puit kergesti töödeldav ja viimistletav Vastupidavus mädanikele on madal Aurutatult kergesti painutatav . Näitajad :
Kevadel aprillikuus on jalakas õisi täis. Needki on veidi erinevad künnapuu omadest. Nimelt algul õied ja hiljem viljad on harilikul jalakal künnapuust lühema rootsu küljes. Suure lendtiivaga viljad ise aga on harilikul jalakal suuremad kui teistel jalakaliikidel. Jalakas on suur puu laia ja aukartustäratava võraga. Pargipuuna on ta väga hinnatud. Plusspunkte annavad juurde veel kaunid kollased lehed sügisel ja see, et ta lubab end väga hästi kääride abil vormida. Nii võib jalakast kasvatada väga kõrge elavmüüri. Jalaka lehed asetsevad omapäraselt: lehed paigutunud nii, et neile langeks võimalikult palju valgust. Nii moodustub mosaiikpilt, millest ülevalt läbi vaadates maad ei paista. Seega on jalaka all alati vilu. Vihma ajal on ta aga asendamatu vihmavari. Kuna teda aga palju haljastuses kasutatakse, siis on loomulik, et on aretatud ka mitmeid iluvorme. Nende seas on ka leinavorm, mis näeb välja kui tõeline vihmavari
Võrsed rohekaspruunid, karvased. Pungad tumedad, karvased, õiepungad hästi eristatavad, on lehepungadest tublisti suuremad ja kerajad. Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Öitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga ümbritsetud. Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) [läävis] 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena
esineb juba paleoliitikumis. Mikroliite kasutati kogu tulekivi esinemise alal. Neil palju funktsioone (nt pistikterad, nooleotsad). Kirved nii tulekivist kui ka muudest kivimitest. Kirveid nüüd varretati (muhvid). Tardkivimitest kirveid hakati osaliselt lihvima. Tähtsad olid vibud ja nooled (tulid kasutusele juba paleoliitikumis). Nooleotsad nii luust, kivist, kui ka varrega ühest puust. Leitud on vibusid. Nt Maglemose kultuuri Holmegårdi IV asulakohalt saadi jalakast vibu. Nooled pikad, mikroliidid olid külge kinnitatud vaiguga. 47 Luust või sarvest harpuuni ja ahinguotsad. Tavaliselt ühe- või kahepoolsete kiskudega. Jätkuvalt oda. Õngekonksud. Kõõvitsad, uuritsad (tulekivist, kvartsist, muudest kivimitest). Esimesed paadid või ruhed, mõlaleiud, leide nahkpaatidest. Nt Venemaalt on leitud mesoliitilisi suuski ja Põhja-Euroopast terve rida reejalaseid. Tehtud männipuust, dateeritud u 7000 eKr.
Lehed 8.....20 cm pikad, ovaalsed kuni äraspidimunajad, kaheli teravsaagja servaga, veidi ebasümmeetrilise lehelaba alusega. Öitseb aprilli lõpus, viljad valmivad juuni keskpaigas, vili kuni 2,5 cm läbimõõduga karvadeta kileja tiivaga ümbritsetud. Kõrgeim puu kasvab Viljandimaal Heimtali ürgorus (h = 31,8 m) ja jämedaim puu Võrumaal Viitka külas (d = 200cm, Relve 2000). Iluaianduses omab piisavalt suurt tähtsust, sest enamus vanu parke on istutatud harilikust jalakast. Sobibki kõrgekasvuliseks pargipuuks suurtes parkides või haljasaladel. Sorte on mitmeid 'Camperdownii'; 'Crispa'; 'Exoniensis'; 'Lutescens' Künnapuu (Ulmus laevis Pall.) 25-35 m kõrgune elliptilise võraga, teravnurga all ülessuunatud okstega suur puu kasvab meil looduslikult hajusalt ja väikesearvuliselt üle Eesti lehtpuuenamusega puistute koosseisus. Üldareaal Euroopast kuni Uuraliteni, kasvades jõgede ja ojade lammidel. Tüve koor hallikaspruun, õhukeste plaatidena
annaabi.ee 
