· Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostati jahiõigus maaomandiga. Maaga kaasneb jahiõigus. · 2682
Jahiseadus Käesolev seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud. Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult suurele arvule isikutele. Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisega on võrdsustatud jahisaaduse, jahitulirelva, jahikoera, koos lõikurotsikuga nooltega jahivibu või püünisega looduses viibimine. Lubatud jahipidamisvahendid on:
Tabel 3. Maaüksusel kasvavate puude ülevaade (register.metsad.ee) Konkreetne punkt asub Mäetaguse metskonna eraldisel number 9. Muld on sügav madalsoo muld (M’’’) (joonis 3). Lõimis on t_3110-150 ning lihtlõimis t3. 130239 Joonis 1. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. Joonis 2. Ülesanne B asukohapunkt metsa kaardil. 130239 Joonis 3. Ülesanne B asukohapunkt mullastiku kaardil. PRIA andmetel on uuritav asukoht jahipiirkond KASUTATUD KIRJANDUS Püsirohumaade säilitamine. http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine (22.03.2016) Trükikaart 1: 50 000. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Topograafilised- andmed/Eesti-Baaskaart 150000/Trukikaart-150-000-p209.html (22.03.2016) Üldised takseerandmed. http://register.metsad.ee/avalik/info_ky.php?ky=22901:004:0140 http://register.metsad.ee/avalik/info.php?id=1008290948111 (22.03.2016) http://pmk.agri
suurus, värvus ja karvkatte poolest. 3 1.TIIGER Tiiger on kõige suurem kaslane ta võib kaaluda ligi 300 kg ja olla üle 3 m pikk. Tiiger on dzungli kõige kardetuim kiskja. Üldiselt on tiiger aeglasem kui tema saakloomad, kuid ta kompenseerib selle kannatliku varitsemise ja välguna rabava rünnakuga. Tiiger on ainuke kaslane, kes näeb värve ning ei karda vett. Isaloomal on ulatuslik jahipiirkond, mida ta raevukalt kaitseb. Tiigril pole vaenlasi, peale inimese. Inimene on teda hävitanud ja seda ainult lõbu nimel. Tänapäeval kaitseb tiigrit seadus, kuid kogu maailmas on järel vaevalt 5000 looma ning salaküttimine jätkab hävitustöid. Tiigrinahk pidavat õnne tooma ja erinevaid kehaosi kasutatakse hiina rahvameditsiinis. Tiiger on suur vöödiline kaslane, kelle põhjapoolsete alamliikide vöödid on tumehallid,mõndadel aga süsimustad
Saarmas kuulub looduskaitse alla. Saarmas on imetaja, kes kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda kärplased ning perekond ja liik on Lutra lutra. Saarmas elab mererannikutel ja mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsad, mis pakuvad talle varjualust Saarmas on ettevaatlik loom. Ta on aktiivne peamiselt öösiti. Kui saarmas otsib toitu, võib ta teekonnal langeda teiste loomade saagiks. Saarmate jahipiirkond on suur territoorium. See on hea ka eraklikus eluviisiks. Saarma üks öine harjumus on see, et ta märgistab oma territooriumi väljaheidetega. Emaste ja poegade käsutuses on väiksem ala, mis asub isase territooriumil. Saarmas on suhteliselt mänguhimuline loom. Talvel meeldib talle mööda lumiseid nõlvu alla liuelda. Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad
3 2.Seirealad Ulukiseiret viiakse läbi kõigis (15) maakondades ning lisaks neile veel seirejaamas Eesti (Viljandi maakond, Kolga-Jaani vald, Jäärtsaare küla) ning (Keskkonnainfo [1]) suurkiskjate seirealasi ja jaamu on kokku 27 lisaks eelnevalt mainitud jaamadele veel 11 jahipiirkonda (Kilingi-Nõmme-; Kuressaare-; Leluselja-; Mahtra-; Nõlva-Kullamaa-; Rakvere-; Räpina-; Suure-Jaani-; Tudu-; Varbla-; Väätsa jahipiirkond) (Keskkonnainfo [2]) 4 3.Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid Ulukite ja suurkiskjate seirel saadakse andmeid läbi küttimise, ruutloenduste, tehtud vaatluste, jahimeeste hinnangupõhiste loenduste ning sõraliste ja suurkiskjate puhul ka bioproovide korjamise (Männil ja Veeroja 2010). Seiret viiakse läbi terve aasta vältel ning suurkiskjate seireks kasutatakse peamiselt nelja erinevat meetodit (Keskkonnainfo [2]).
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist; 4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahiulukid põder; 2) punahirv; 3) metskits; 4) metssiga Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on: 1) hiilimisjaht; 2) varitsusjaht; 3) peibutusjaht; 4) ajujaht; Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada. Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti
Jahipidamine on tegevus, mille eesmärk on ainult uluki tabamine. Jahipidamist on defineeritud kui ka ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist ja/või surmamist. Jahidokumendid - Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. Peab omama relvaluba, laskekaitse tunnistus, jahikoera pass. Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). JAHIKOERAD: Koera põlvnemine: Kõik koeratõud pärinevad mingist ürgsest, tänaseks väljasurnud esivanemast (Buffon) Koera eellaseks on kuldsaakal Koera teke on polüfüleetiline Iidsed koeratõud ja nende järglased: Turbakoer: spitsid, pintserid, osa laikasid Inostrantsevi koer: Kaukaasia lambakoer, dogi, njuufaundlandi koer
o. tutvuda populatsiooniökoloogia põhitõdedega. Jahimehe katse sooritaja peab olema vähemalt 16 aastat vana. Jahimehel peab olema registreeritud jahirelv ning ta peab oskama seda käsitseda ja hooldada. Kui eksamid õnnestuvad, antakse taotlejale jahitunnistus. (Randveer 2004) Värske jahitunnistuse omanikul tuleb valida, mida edasi teha. Kõige tõenäolisem on astuda mõnda jahindusorganisatsiooni, kellel on jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Jahipiirkond on jahimaa, mille pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Kui jahitunnistuse on 16 saanud maaomanik, kellele kuuluva kinnisasja pindala ühes ringpiiris ületab 20 ha, võib ta endale kuuluval maatükil küttida jahiulukeid, välja arvatud suurulukid. (Randveer 2004) Teadlikku ning jahieetikast lugu pidavat õiget jahimeest iseloomustab see, et ta omandab
annaabi.ee 
