olid nendeks kütisalgad, kes suviti kuumuse ja sääskede eest sulavate jääliustike juurde pagevaid põhjapõdrakarju jälitasid. Taoline tegevus kestis sajandeid. Ei olnud kerge olla esimeste asukate seas.Inimesi elas tollal Eesti aladel väga vähe, üheaegselt alla tuhande, sest jaht ja kalapüük ei toitnud suuremat hulka ära. Kuid siiski elatuti tollal küttimisest, korilusest ja kalapüügist ning karilusest ehk põlluharimisest ja karjakasvatamisest. Peamiseks jahiloomaks oli põder ning ainsaks koduloomaks koer. Elati püstkodades, asulad paiknesid enamasti veekogude ääres ning teadmiste ja oskuste areng oli väga aeglane. Samas teadsid aga loodusrahvad hämmastavalt palju oma elukeskonnast, loomadest ja nende meelelaadist, taimedest ja nende omadustest. Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks.
Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed, aga omal ajal ilmselt viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Ligi 80% kindlustatud asulatest pärit luuleide on koduloomade luud. Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, ent tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Teatud elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged: 9/10 leitud ulukiluudest on hülgeluud. Arvatakse, et sel ajal hakkas valitsema üksiktaluline asustus ja kujunes välja põllumaa eraomandus. See suurendas ilmselt varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pole võimatu, et näiteks Iru kindlustatud asulas elas pealik ehk ,,kuningas",kes oli suutnud kehtestada võimu juba ulatuslikuma territooriumi üle. Teised kindlustatud asulad ei
Keskmine kiviaeg Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Hilismesoliitikumist pärineb ka Eesti vanim võrgujäänuse leid. Arvukaimaks leiuliigiks mesoliitilistest asulakohtadest on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks
ehteid. Pronksiaja põhilised elatusalad Eestis Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. 9/10 leitud ulukiluudest pärinevad just neilt. Hülgeid kütiti tavaliselt kevadtalvel, kui sügisel kogutud toiduvarud lõppemas. Õnneliku jahi puhul saadi rohkesti liha, vettpidavat karusnahka ja rasva, mida kasutati ka ruumide valgustamiseks. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Alepõletamiseks valitud maalapil
metsa. Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et parim võimalus aasta ringi liha saada oli kasvatada lambaid, veiseid, kitsi, sigu, hobuseid. Veised ja hobused olid tublisti väiksemad kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Saaremaal olid peamiseks jahiloomaks hülged. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi aletamisega. Aleletamiseks valitud maalapil raiuti kõigepealt puud ja võsa maha ning lasti kuivada. Pärast kuivamist süüdati puud ja võsa põlema. Tuhk, mis oli hea väetis, aeti ühtlaselt laiali ja sinna külvatud seemned künti puukonksudega maa sisse. Alemaa andis mõned aastad üsna rikkalikku saaki, kuid seejärel
4. Mesoliitikum Eestis VIII-IV at II veerand eKr Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. VIII at keskpaigast eKR pärineva Pulli asula on köige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Tööriistade hulgas eristatakse visuaalse vaatlusega kindlakstehtavaid teisese töötlusega lõhestustehnikas väikeesemed
usundist jms. 4)Mesoliitikum Eestis-Kunda kultuur (VIII-IV at II veerand eKr) Mesoliitikumist ehk keskmisest kiviajast pärinevad esimesed praegu teada olevad inimasustuse jäljed Eestis. VIII at keskpaigast eKr pärineva Pulli asula on köige vanem praegu teada olev inimeste peatuspaik Eestis. Keskmine kiviaeg on püügimajandusliku asustuse ajajärk. Elatud on veekogude ääres. Mesoliitikumi varasema osa asustus on sisemaaline ja seotud järvede ja jõgedega. Peamiseks jahiloomaks on olnud põder ja kobras, aktiivselt on kalastatud ja ilmselt tegeldud korilusega. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lamasmäge, kuhu oli elama asutud VII at keskel eKr. Peamiseks toormeks on olnud tulekivi ja kvarts, mille kasutuses on ajalisi ja piirkondlikke erinevusi. Kõige arvukamaks leiuliigiks neist on kõõvitsad, seejärel uuritsad, vähem on puure ja teisi tööriistu
Saamid on aastatuhandete vältel oma toidu saanud arktilisest loodusest, mis erinevatel Saamimaa aladel võib olla ootamatult rikkalik ja mitmekesine. 70 Varasematel aegadel sõltus saamide toimetulek jahiloomade hulgast. Kütiti nii metsikuid põhjapõtru, kopraid, põtru, metsa- ja veelinde kui karusid, oravaid, jäneseid, saarmaid ja hülgeid. Metsikute põhjapõtrade kõrval oli kuni peaaegu täieliku hävitamiseni tähtsaimaks jahiloomaks kobras. Kindel koht saamide toidulaual oli kaladel, söödavatel taimedel ja marjadel ning suurematel lindudel ja linnumunadel. Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks.
annaabi.ee 
