5) Thomas More ,,Utoopia" - Milline oli kirjaniku nägemus demokraatlikust ühiskonnast ? - kujutas ette ideaalset inimelu võimalikust korraldusest, rääkis inimkonna unistustest õiglasemast elust. Ütles, et ,,lambad õgivad inimesi" jne. Siis peredes, kus lapsi on palju, antakse lapsed sinna peresse, kus on neid vähe või pole üldse. 6) Cervantes ,,Don Qoijote" a) Miks on teos rüütliromaanide paroodia ? - Et välja naerda nende elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. b) Iseloomsta Don Qoijote ja Sancho Panza tegelaskujusi Don Qoijote oma rändrüütelluse ulma teks tegema kaasaegses ajaloolises Hispaanias. Don Qoijote luges hästi palju rüütliromaane ja talle hakkasid need nii meeldima ja ta otsustas ise rüütliks hakata. Sancho Panza seikleb koos Don Qoijotega. Ta oli lihtsameelne kirjaoskamatu talupoeg, kes oli nõus Don Qoijote kannupoisiks olema, sest too lubab temast teha vallutatud saare valitseja.
Sellele vaatamata on siiski ravimite hinnad tänapäeval nii kõrged, et tihtilugu kõik inimesed ei saa endale vajaminevaid ravimeid soetada. Veelgi enam, et krooniliste haiguste all kannatab pea iga mikroobidega kokku puutuv inimene. Farmaatsiatööstused on enamuselt juba aastaid välja arenenud ning samamoodi on välja kujunenud ka pikemalt käibel olevate ravimite hinnad . Tööstuse tulu suurendamiseks mõtlevad tänapäeva tööstused välja jaburaid põhjendusi nign seetõttu kasvavad ravimite hinnad üpriski tihti . Hiljuti levinud seagripioht tõstis vaktsiini sisseostu märkimisväärselt, kuid lõppkokkuvõttes enamus sellest jäi tarbimata ning aegus. Lõpuks tehti vaktsiine registreerimisel ka tasuta: kuna sellega polnud midagi erilist ette võtta. See on hea näide sellest kuidas farmaatsiatööstus ei arvestanud vaktsiinikoguste müügil mitte tarvidust ja nõudmist selle osas vaid enda huve
raamatutegelased, ennekõike Katuse-Karlsson. Jutus "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" on Astrid Lindgren. kirjeldanud aga Stockholmi skääre ja soolavarese saart, kus ta veetis kolmkümmend suve ühtejärge. Lindgreni esimene raamat, "Pipi Pikkusuka lood", valmis käsikirjana alles 1944. aastal. Võiks ju küsida, kas tõesti siis ei olnud 37-aastasel elu näinud ja haritud naisel teha muud, kui kirjutada omas ajas kindlasti jaburaid lugusid punaste patsidega plikast? Aga 5 ju see siis juhtus olema õige liigutus. Sest kui Teine maailmasõda lõppes ja Euroopa oli verest tühjaks jooksnud, oli "Pipi" raamat see, mis tekitas revolutsiooni lastekirjanduses. "Kas me siis ei elagi vabal maal?" küsis Pipi, kui ta tagurpidi kõndides astus Segasumma suvila ees otse Tommy ja Annika ellu, üks jalg kõnniteel ja teine rentslis
küljest ja ebaharilike vahenditega. Willem de Kooning maalis teravate pintslilöökidega. Neodada 1950-ndate lõpust alates ootas kunstipublik sentsatsiooni ja uudsust, mida pakkus ühiskondlikult passiivne abstraktne ekspressionism. Koos taasavastatud Duchampi'i loominguga kasvas sellest välja neodada, mis ironiseeris kõige ja kõigi üle. Yves Klein Pariisis kujutas kõike ainult n-ö. emotsioonivaba sinisega. Jean Tinguely konstrueeris jaburaid masinaid, materjaliks jäätmed, kuid tema abikaasa Niki de Saint Phalle loominguks on ülisuured plastikust ümarad, moonutatud vormiga naisfiguurid ehk Nanad ja mingid veidrad olendid. Eesmärgiks seati kunsti isikupära kaotamist ja sellist loomingut nimetati ka uueks realismiks. USA-s olid kuulsaimad Jasper Johns napi ja üldtuntud esemete kujutamisega ning Robert Rauschenberg rohmakate assamblaazide ja fotokollaazidega
viimane ja see hakkab teda piinama. 15. Teos räägib kahest leerist inimestest, ühed kes on metsa jäänud ning on vanadele traditsioonidele truud, ning teised, kes on kolinud külla ja elavad elu uute kommete ning tavadega. Metsas usutakse ja austatakse haldjaid, külas jumalat. Leemeti arust on kogu see asi jabur, sest ta ei usu sellist lollust ning ei mõista kuidas saab üldse nii jaburaid asju välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse. Teos on küllaltki sünge, leida võib palju kriitikat ja paralleele tänapäeva suhtes, mis tõenäoliselt ongi Kivirähki inspiratsiooniallikaks. Raamatus on palju Kivirähkile omast
läinud vaid 1,5 miljonit dollarit. Kuid see idee jäi vaid paberile. Peale kahte maailmasõda ja 1930. aasta majanduskriisi kadus huvi laeva vastu. Esimene katse vraki leida tehti alles 1953. aasta juulis. Vee alla pandi lõhkema lõhkelaeng, et saada merepõhja nn. kajapilt. Sellest hoolimata jäi laev leidmata. Peale 1958. aastal välja tulnud filmi ,,Mälestusväärne öö" suurenes avalikkuse huvi ,,Titanicu" vastu. Jällegi käidi välja mitmeid jaburaid ideid ,,Titanicu" leidmiseks. Sulgeda kõik vraki avaused. Vee dissotseerimisel täidaksid tekkinud gaasid vrakiruumid ja annaksid vajaliku üleslõkkejõu. Pakuti välja muuta vrakk suureks jäämäeks ja saavutada sel viisil ujuvus, keegi aga ei suutnud seletada seda, kuidas kõiki neid avausi sulgeda. Ja pealegi ei teatud tollal, et ,,Titanic" murdus keskelt pooleks, mis oleks selle plaani aga täiest võimatuks muutnud. Inglane A, Hickey tõi välja
küljest ja ebaharilike vahenditega. Willem de Kooning maalis teravate pintslilöökidega. Neodada 1950-ndate lõpust alates ootas kunstipublik sentsatsiooni ja uudsust, mida pakkus ühiskondlikult passiivne abstraktne ekspressionism. Koos taasavastatud Duchampi'i loominguga kasvas sellest välja neodada, mis ironiseeris kõige ja kõigi üle. Yves Klein Pariisis kujutas kõike ainult n-ö. emotsioonivaba sinisega. Jean Tinguely konstrueeris jaburaid masinaid, materjaliks jäätmed, kuid tema abikaasa Niki de Saint Phalle loominguks on ülisuured plastikust ümarad, moonutatud vormiga naisfiguurid ehk Nanad ja mingid veidrad olendid. Eesmärgiks seati kunsti isikupära kaotamist ja sellist loomingut nimetati ka uueks realismiks. USA-s olid kuulsaimad Jasper Johns napi ja üldtuntud esemete kujutamisega ning Robert Rauschenberg rohmakate assamblaazide ja fotokollaazidega
pöörduda jumala poole. Sellist võimet pole aga ühelgi teisel olendil. · Romantismile omase antropoloogia kohaselt tuleb inimese mina tajumiseks uurida tema loomingut. Romantistid võtavad sarnase seisukoha kristliku antropoloogiaga, mille kohaselt inimene on maailma kroon. Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib
populaarsemaks ja võimaldas elatist. Kuigi ,,Don Quijote" I osa oli väga menukas, ei päästnud see rahahädadest. Teose lõpuleviimist raskendas fakt, et keegi kirjutas teosele võltsitud II osa. Elu lõpus hakkas Cervantes kodulinnas vaimulikuks. 1613 ilmunud jutustuste kogumikus ,,Õpetlikud novellid" näitas mees oma virtuoosset jutustamiskunsti eri külgedest. Cervantes kinnitas, et kirjutas ,,DQ" rüütliromaani paroodiana, et naeruvääristada rüütlite elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. ,,DQ" on maailma üks humoristlikemaid romaane. Autori eluajal mõistetigi seda lõbusa komöödiana. Alles 18./19.saj mõisteti naljade taga sügavamat sisu. Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel. Paroodiline naer algab, kui Cervantes paneb oma kangelase, rüütliromaanide lugemise mõjul mõistuse kaotanud ja end
annaabi.ee 
