sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi väitlejad interneti, teiste elektrooniliste või muude vahendite abil täiendavat tõestusmaterjali otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud. Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras
Käskiv kõneviis – väljendab käsku, tunnus ge, ke, gu, ku, 0(ainsuse 2.pööre) Kaudne kõneviis – kaudne väide, tunnus vat Möönev kõneviis – arenenud käskiva kv 3.pöörde vormis, väljendab allika poolest kaudset käsku, möönavat tähendust. Tunnus gu, ku. (valitakse da-tegevusnime analoogial) 13. Kõneliigikategooria liikmed. Kõneliigikategoorial on kaks liiget – jaatav e afirmatiiv ja eitav e negatiiv. Jaataval tunnus puutub. Eitust näitab eitussõna ei(kindel, tingiv, kaudne kv) või ära (käskiv ja möönav kv).
kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, nt elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. 8 Jaatav kõneliik Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, nt Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, nt Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, nt ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, nt ära ela, ärgu elagu. 9
Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Kõneliigi pidamine morfoloogiliseks kategooriaks on tingitud sellest, et eesti keeles kasutatakse mõnede vormide eituse väljendamisel lisaks eitussõnale ka vastavast jaatusvormist erinevat pöördsõnavormi, näiteks elasime : ei elanud, elan : ei ela, elatakse : ei elata. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära. Eitussõna ei kasutatakse kindlas, tingivas ja kaudses kõneviisis, näiteks ei ela, ei elaks, ei elavat, eitussõna ära kasutatakse käskivas ja möönvas kõneviisis, näiteks ära ela, ärgu elagu.
588003 (atan 2 3) annab tulemuseks 2.55359 41 (atan 1 0) annab tulemuseks 1.5708 (= 90O) (atan 1 (sqrt 3)) annab tulemuseks 0.523599 (= 30O) (atan (sqrt 3) 1) annab tulemuseks 1.0472 (= 60O) Arve kontrollitakse lausetega (numberp element), (zerop arv) ja (minusp arv). Funktsioon numberp kontrollib, kas element on arv (täis- või reaalarv). Jaataval juhul saadakse väärtuseks T, eitaval juhul aga nil. Näiteks (setq a 123 b `(9 "Aprill")) (numberp 4) annab tulemuseks T (numberp 3.8348) annab tulemuseks T (numberp "Homme") annab tulemuseks nil (numberp a) annab tulemuseks T (numberp b) annab tulemuseks nil Funktsioon minusp kontrollib, kas arv on negatiivne. Jaataval juhul saadakse väärtuseks T, eitaval juhul aga nil. Näiteks
müügimeest. Kui viidatakse tootest saadavatele kasudele, siis tuleb küsida: ''Kas see on see, mis teid 15 huvitab?'' ,,Kas selline toode leiaks Teie kodus kasutust?" Klient saab vastata kas jaatavalt või eitavalt, mis ei lõpeta vestlust. Kui küsitakse: ''Kas teile meeldib see ?'' ja klient vastab eitavalt, tuleks öelda näiteks: ''Tore, siis vaatame midagi muud.'' Kui klient vastab jaataval, siis on tehing sooritatud. Vilunud müügiinimesed kasutavad kontrollküsimusi pidevalt, vältimaks kliendi huvidele mittevastava tooteesitluse tegemist. Tagasiside põhjal saab panna kokku põhjaliku pildi sellest, mis klienti tegelikult huvitab. See on müügitehingu sooritamiseks ülivajalik. 5. Nn ,,terava õngekonksu" closing See tehnika lähtub reeglist, et kes küsib, see juhib müügivestlust. Vältimaks lihtsalt küsimustele
kesksõna tähendus, nt ela/tud, `laul/dud. 47. Kõneliigikategooria. Iseloomustus, kategooria liikmed. Kõneliik on pöördsõna kategooria, mis väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust või eitust. Kõneliigikategoorial on kaks liiget: jaatav kõneliik ehk afirmatiiv ja eitav kõneliik ehk negatiiv. Jaatav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse jaatust, näiteks Jüri sõitis eile maale. Jaataval kõneliigil puudub tunnus. Eitav kõneliik väljendab öeldisverbiga kirjeldatava tegevuse eitust, näiteks Jüri ei sõitnud eile maale. Eitusvormid on liitvormid, milles eitust väljendab eitussõna ei või ära.
eeldada, et Malle on inimene (kui suuremas eelduses räägitakse inimesest ja väiksemas Mallest), või seda, et kinos käimine on millegi tegemine (kui suuremas eelduses räägitakse millegi tegemisest ja väiksemas kinos käimisest). Kui süllogism on võetud mingist tekstist, siis tuleb lauseid tõlgendada nii, et tekiks esimene eeldus kui konditsionaal ning teiseks eelduseks oleks lihtväide, mis sisaldub ka konditsionaalis kas siis jaataval või eitaval kujul. Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt osalisele või üksikule. • Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suurema eelduse konditsionaalis jaatava või eitavana. NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause. • Määrake süllogismi moodus ja kehtivus. Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus
eeldada, et Malle on inimene (kui suuremas eelduses räägitakse inimesest ja väiksemas Mallest), või seda, et kinos käimine on millegi tegemine (kui suuremas eelduses räägitakse millegi tegemisest ja väiksemas kinos käimisest). Kui süllogism on võetud mingist tekstist, siis tuleb lauseid tõlgendada nii, et tekiks esimene eeldus kui konditsionaal ning teiseks eelduseks oleks lihtväide, mis sisaldub ka konditsionaalis kas siis jaataval või eitaval kujul. Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt osalisele või üksikule. · Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suurema eelduse konditsionaalis jaatava või eitavana. NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause. · Määrake süllogismi moodus ja kehtivus. Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist
annaabi.ee 
