..................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 Suurimad linnad...................................................................................................................... 6 HARIDUS...................................................................................................................................7 Haridussüsteem....................................................................................................................... 7 Koolielu...................................................................................................................................7 Õppeained............................................................................................................................... 8 KULTUUR JA RELIGIOON..........................................................................
aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295 ning 2008. aasta septembri lõpuks 36 276. HARIDUSSÜSTEEM Nagu eestlased, nii peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldine koolisüsteem loodi Jaapanis umbes samal ajal, kui Eestiski - 19. sajandi teisel poolel - ja on seega üks vanemaid maailmas. 20. sajandi alguses võis juba öelda, et kogu rahvas oli omandanud kirjaoskuse. Praegu õpib 99% algkooliõpilastest riiklikes koolides ja ka keskkooliõpilastest käib erakoolides ainult 30%.Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis ( (shgakk)), sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli ( (chgakk)) ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli ( (ktgakk ehk (kk)). Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Paraku algab väikeste jaapanlaste koolitee juba mitu aastat enne algkooli, nimelt viiakse nad 3- kuni 4-aastaselt lasteaeda.
Sellepärast kutsutakse ka Jaapanit mõnikord tõusva päikese maaks. Jaapani saarestikku kuulub kokku 6852 saart. 2011.a seisuga elab Jaapanis kokku üle 127 miljoni inimese, mis ühtlasi on maailmas oma rahvaarvu poolest 10.ndal kohal. Pealinnaks on Jaapanis Tokyo . Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia , kus formaalseks riigipeaks on keiser, kelleks hetkel on Akihito, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Keeleks on jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapani haridus. Nagu ka meie, eestlased, peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu. Üldiselt on vaja koolis käia neil samapalju , nagu meil. Kuid sellegipoolest on see natuke erinev. Kokku kulub täieliku keskhariduse omandamiseks 12 aastat nagu meilgi. Iga jaapani laps peab käima 6 aastat algkoolis, sellele järgneb 3 aastat alama astme keskkooli ja veel 3 aastat kõrgema astme keskkooli. Peaaegu kõigis neis koolides, ülikoolides ja kolledzites tuleb läbi teha sisseastumiseksamid ja igal
keskharidus oli suhteliselt lühema (10 a.) kursusega, koolikohustus piirdus maal 4 aastaga (üldine 7-klassiline koolikohustus kehtestati NSV Liidus 1949. a.). Eesmärgiks seati sarnastada eesti kool NSV Liidu omaga. Erakoolid reorganiseeriti riiklikeks või suleti, koolikohustust pikendati aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avati seitsmes klass ning üldhariduslik kool jagati keskkooliks ja mittetäielikuks keskkooliks. Kooliharidus jagati kaheastmeliseks: kuueaastane algkool ja kuueaastane keskkool. Õppeprogrammist kaotati usuõpetus, kodanikuõpetus, vanad keeled (nt ladina keel). Üldhariduskooli käsitlevate õigusnormide aluseks said järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentralism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses,
„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ainult igasugusele ühistööle, vaid eelkõige lapse enda kõlbelisele arengule. Ma-olen-samasugune-kui-sina Satiirilises võtmes on toona Inglismaal võidutsenud arusaamadest kirjutanud Clive Lewis (2000) oma "Pahareti kirjapaunas". Vana kogenud põrguline õpetab väikest paharetti nii: Ühesõnaga, meil on igati põhjust loota, et kui Ma-olen-samasugune-kui-sina lõplikult läbi lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.
Comte märkis ära kolm tegurit, mis aitavad ühiskonnal toimida : · Perekond märkis Comte, et perekond peaks olema patriarhaalne, naise roll peaks olema järjepidevuse, traditsioonide kandja roll ning ta peaks olema mehe emotsionaalseks mõjutajaks. Perekonda pidas ühiskondliku struktuuri tähtsaimaks elemendiks, millele tähtsuselt järgnesid sugukond ja rahvas. · Riik kui korporatiivne nähtus, milles kõik klassid, grupid elavad harmooniliselt koos. 5 · Religioon eitas religiooni, ise oli veendunud ateist; samas on täheldatav, et sisuliselt lõi ise uue jumala, nimelt esines tema kirjutistes salapärane tegelane Suur Olevus. Lugejad olid algselt segaduses, kes see oli, lõpuks tuli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
