Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea lühikest refrääni kaske, kaasike, marti, katri, kadriko, jaaniku, üles- värsirea lõpus. Regilaule esitasid peamiselt naised, Lääne-Eestis mehed tunti ka üksilaulu, kahelaulu ja kahe koori laulu. · Lüroeepilised laulud Jutustava sisuga, kus esikohal on lood perekonnast või fantaasial põhinevad laulud. · Tähtpäevalaulud · Töölaulud · Pulmalaulud · Kiige-, mängu-, tantsulaulud · Laulud kodust ja lapsepõlvest · Lastelaulud
saama, tema ettevõtmised lörri minema. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud liigo, liigu vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo- lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele. Jaanitulel lauldi juba 19
Maid volbripäevaks ja sellele eelneva ööd volbriööks. Tehti lõket ehk maituld ja pidutseti korralikult. JAANIPÄEV, 24. JUUNI Nimi pärineb piiblilegendi järgi Ristija Johannese sünnipäevast ( Johannes muutus eesti keeles Jaaniks). Püha ise on aga väga iidne ja tähtis püha- sellega märgiti suvist pööripäeva, aega, mil päev on kõige pikem ja öö kõige lühem. Jaanipäev oli eestlastel eelkõige päikese püha. Jaanilaupäeva õhtul (23. juunil) tehtud jaanituld ehk jaaniku, e anda päikesele jõudu edasi paista. Algas pidutsemine, mis kestis öö läbi. Korraldati mänge, tantsiti, lauldi, söödi, joodi ning loomulikul kiiguti. Usuti, et sel ööl on liikvel võlujõud. Loodeti leida sõnajalaõit, mis pidi õitsema jaaniööl kuke kesköölaulu ajal. Usuti, et jaaniööl kõnelevad kõik puud ja loomad üksteisega, kõik salavaranduste koopad põlevad jaanitulena ja nõiad keedavad kõvasti salarohte. Jaanilaupäeva öösel korjati ka
Üksik teade on ka jaanilauluga sarnasest maarikutulelaulust, mille viis võis olla jaanilauludega ühtemoodi. Jaanilaulude viisid Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk- Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres, eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas esineb suurem läti liigo-viiside mõju, refrääniks ongi sealt laenatud 'liigu', 'liigo' vms. Tuntud on sanditamislauludega ühine viis, mis pärineb Läti liigo-lauludest. Tõusva suunaga refrääni muudab meloodiliseks see, et ühesõnalise refräänsõna silpe jaotatakse paljude nootide vahel, libisedes ühelt noodilt teisele.
Eesriie. 13 KOLMAS VAATUS Jaaniõhtu metsa ääres lagendikul. Kui võimalik, siis näitelavale maha tehtud tuli. Eespool püsti pandud varras tõrvapütiga, mida näha ei ole. Nooremad poisid kannavad tule jaoks hagu kokku, vanemad poisid peavad tõrvatünni all nõu. Elav liikumine, kõnekõmin ja naer läbisegi, inimesi tuleb üha juurde. HAOKANDJAD (läbisegi). 1) Teeme ikka jaaniku, mis jaanik on! 2) Missugust enne ei ole olnud! 3) Mis üle kolme valla näha! JASS (ogar, alati teistel ees ja tikub rääkima). Täna teeme jaaniku jah! Mis üle kolme valla näha jah! I HAOKANDJA. Jass, kanna hagu! JASS. Mina toon hagu kah jah! (Ei lähe aga kuhugi. Naer. Eemalt kostab tulevate tüdrukute laul.) TÜDRUKUTE PARMAS (tulles, läbisegi). 1) Tere! 2) Tere, poisid! 3) Tere läbisegi puha! (Teretamine ja naljatamine.) LAPSED (kilgates laiali). Toome meie kuivi kadakaid!
Enamasti räägitakse neis talumajapidamise edenemisest (rohketest piimasaadustest, hea kaera kasvamisest) ja tule tegemise tähtsusest (kes ei tule jaanitulele, jääb laisaks, tema majapidamine ei edene). Lauldi üheskoos jaanitule juures, loitsulisi tekste lausuti ka üksi. Jaanilauludel on tavaliselt muude kalendrilauludega ühesugused viisid. Lõuna- ja Kesk-Eesti lauludes esineb refrään jaanika; jaaniku-jaaniku vms. Kagupoolsetel aladel Läti piiri ääres (eriti Hargla ja Rõuge kihelkonnas) on suurem läti viiside mõju, sealt on laenatud ka refräänid liigu, liigo vms. Setus on ka ilma refräänita jaanilaule. Mulgimaal on jaanitule ääres mängitud "Nukumängu", millel on sageli kalendrilauludega ühesugune viis ja refrään jaanika. 6.3. Pulmalaulud Pulmad olid keskseks sündmuseks nii abiellujate kui ka suguvõsa ja küla elus. Kommetes kajastusid muistsed hõimu- ja
Tavaliselt korratakse kõlalt ja mõttelt ühelaadilisi sõnu või kõlalt erinevaid, kuid mõttelt lähedasi sõnu. Juhuslik tautoloogia on mõtteviga, see osutab autori stiililisele küündimatusele. Näiteks: Ma elan suures linnas, mida nimetatakse suurlinnaks. (Õpilaskirjandist.) tavandilaulud regivärsilise rahvalaulu liik; perekondlikel sündmustel (pulmad, peied) ning rahvakalendri tähtpäevadel (vastlad, jaanipäev, mardipäev, kadripäev jt) ettekantavad laulud. Näiteks: Tulge jaaniku tulele, tulge tulda hoidemaie! Tuli tükib hoone'eie, säde kipub katuselle, tuletükk toasse, hele helk heintesse. Kes ep tule jaanitulele, peeterile paistemaie, saagu tema mardini magama, küünlapäini üksi küljel, ristipäini ringutama! Saagu ta koju kolletama, seina ääre seenetama! (Rahvalaul.) teaduskirjandus üks kirjanduse põhiliike publitsistika ja ilukirjanduse kõrval. Teaduskirjanduse ülesanne on talletada ja levitada teadmisi. See on
pühitsemata ega kirmas pidamata. Suvi Suve märksõnad on päike, rohelus, lilled, kiiged, laul, värske heina lõhn. On kõige valgem aeg. Vili võrsub, kari kosub. Jaanipäev Jaanipäeva aeg on kõige pikemate päevade ja kõige valgemate ööde aeg (koit ja eha saavad kokku). Suve saabumise kohta öeldi, et lõolaul lõpeb, käole läheb odraokas kurku (enam ei kuku), vaiki jääb ka ööbik. Maagiliste toimingute põhiosa kuulub jaanilaupäevale. Nii on ka jaanitule süütamisega. Jaaniku paigutamine posti või ridva otsa on meil läänepoolsete kultuurimõjustuste tulemus, märkides päikese jõudmist oma kõrgseisu. Meie uskumustes ja ka jaanilauludes on jaanitulele siiski omistatud pigem puhastavat, tõrjemaagilist toimet. Tulevalguse ja suitsu mõju pidi ulatuma üle põldude ja heinamaade võimalikult kaugele. Laulusõnades manitseti kõiki nii vanu kui noori kokku tulema ja ka tuld hoidma, sest "säde kargab katusele, ebemed külavahele." Kes ei tule
annaabi.ee 
