Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Jaanitoitudeks olid Sõir (Lõuna- Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ilmad on päikselised, mõnikord ka vihmalised. Kasutatud allikad: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- jaanipaev.php
• Kui tüdrukud korjasid üheksa erinevat õit jaanipäeval ja panid selle ööseks padja alla, arvasid et siis näeb tüdruk unes oma tulevast peigmeest • Inimesed arvasid, et kui leiavad sõnajalaõie, siis saad rikkaks ja oskad kõiki salakeeli • Inimesed uskusid, et sõnajalg õitesb vaid jaaniööl, seda tuli otsida üksinda metsast RITUAALSED TOIDUD • Lõuna-Eestis tehtis sõira • Valmistati kohupiimakorpe ja piimatoite • Väga oluline oli jaaniõlu e jaanikahi JAANILAULUD • 19.sajandi lõpul kõlasid veel arhailised laulud, milles kutsuti kõiki tule äärde • Kes tulemata jättis pidi unine ja karvane olema ning kõik tema tehtud tööd lörri minema • Lõunaeesti laulud sarnasesid läti lauludele nii oma viisi kui refrääni „liigo liigo“ poolest • 19. sajandil lauldi jaanitulel juba palju uuemaid laule, ringmängulaule ja populaarsemaid viise • Peamine oli laulmine ja üsna loomulik oli ka eelistada vanade laulude kõrval
noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea. Sellegi tava poolest kuulub mardipäev vanade oluliste tähtpäevade hulka, nagu vastlad, jõulud või tõnisepäev. Tehti mardimaugud ehk tangu- ja jahuvorstid. Lõuna-Eestis
Usuti, et nii kaugele, kui tulekuma paistab, on ümbrus kaitstud kurja eest. Tuli puhastas ja kaitses, soodustas kosumist ja kasvamist. Aja jooksul kujunesid välja kindlad kohad, kuhu tehti jaanituli. Et tuld kõrgemale tõsta, tehti see mõnikord kõrge varda otsa tõrvatünni. Levinud kombe kohaselt võttis igaüks jaanitulele midagi kaasa, mille ta jaanitulle viskas. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja peale seda sai midagi soovida. Jaanilauludes mainitav "jaanikahi" tähendabki ohvrisööki või -jooki. Vanarooma mütoloogia rituaalides näiteks kündmise või külvamise juures sisaldasid seda, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, iga jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Need jumalused olid abijumalused, kelle poole pöörduti, kui oli abi vaja. Samuti pöörduti ka tähtsamate jumaluste poole. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi nagu täiskasvanuks tunnistamist,
Toidud Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Kahi Peamiselt spetsiaalne ohvriõlu, mida valmistati ja ohverdati erilistel kalendripühadel, nagu jaanipäeval (jaanikahi), mardi- ja kadripäeval (pakuti sanditajatele, nimetuseks mardikahi, kadrikahi), jõulude ajal; lapse sünni puhul, pulmades (õllest ja meest valmistaud magekahi). Kahi kuulus ka näiteks karjase kauplemise juurde karjakahja pakkus peremeestele ja -naistele aga hoopis karjus. Mida mujal tehakse Katariina kuulus 14 kõige abivalmima pühaku hulka, mistõttu temast kõnelesid ühtviisi preestrid ja poeedid. Tema püha tähistati maailma paljudes kohtades.
kõnesid, järgnes kontsert ja tantsuks mängis pritsimeeste puhkpilliorkester. Selle otseseks põhjuseks oli noore vabariigi võidupüha tähistamine 23.juunil ehk jaanilaupäeval. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4.Mida sel päeval pakuti. Rituaalsed toidud olid: Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Vägaoluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Viited:http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php 8 LISA 1 LISA 2 Kokkuvõte Jaanipäev on oma nime saanud usust- Johhanesest
Erinevaid õisi peab olema kokku üheksa. Korjatud kimp pannakse padja alla, öösel nähakse unes kallimat. Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Rukkimarjapäev -15 august Rukkimaarjapäeval vanasti inimesed puhkasid. Selleks päevaks olid lõppenud heinatööd. Rukki külvamine pidi samuti valmis saama enne rukkimaarjapäeva. Rukkimaarjapäeval oli kombeks minna tuttavatele külla. Mõned inimesed käisid sel päeval kirikus
Töökeeld kehtis eriti umbrohu kitkumise kohta (ei saa saaki). /2/ Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi lehmad kindlalt lauta kinni, sest õhtul pidid ringi käima nõiamoorid, kes piimajätku korjasid. / 3/ Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. /1/ Jaanikombed mujal maailmas Taanis tehakse jaanituld, kuid näiteks Rootsis süüdatakse tuli üksnes kitsal alal vastu Taani piiri. Mujal püstitatakse hoopis maipuu, mis on ehtitud roheliste vanikute, lillede ja lintidega ning mille ümber rõõmsalt tantsu lüüakse. Suured maipuud püstitatakse Rootsi linnades tänini. Seal esinevad rahvariietes tantsijaid, pered võtavad kaasa piknikukorvid ning vaatavad
ohverdamisest. Tänapäevani käivad haiged vigastatud kätt või jalga kivi vastu surumas ja sinna ande viimas. Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Heinamaarjapäev - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Vanadest kommetest püsisid 20
Lõunaeesti jaanilaulud sarnanesid tugevasti läti lauludele nii oma viisi kui ka refrääni 'liigo, liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse. Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ristija Johannes Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast
liigo' poolest. Jaanitulel lauldi juba 19. sajandil palju uuemaid laule, ringmängulaule ja igasuguseid parajasti populaarseid viise. Peamine oli laulmine ja üsna loomulik, et noorrahvas eelistas vanade laulude kõrval moodsaid laule ja tantse. 13 Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Ristija Johannes Ristija Johannes sündis umbes kuus kuud enne Kristust ja oli tema emapoolne sugulane. Saanud kõrbes elades valgustuse, liikus ta Jordani jõe äärde. Kütkestava jutlustajana pööras ta paljusid oma usku, oli kuulus prohvet ja ristija, mille tõttu pälvis juba eluajal hüüdnime Ristija Johannes. Johannesega on seotud mitmed tuntuimad ja maailmakirjanduses korduvalt läbikirjutatud lood, mille hulka kuulub lugu tema äkilisest surmast. Nimelt nõudis
annaabi.ee 
