kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada
pole kõige kurjemat pattu teinud libahundiks käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga. 19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi. 20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud. Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada.
Toomas Magdaleena poeg. Pirre ja Rääk Inimahvid, kes suhtlesid ussisõnade keeles ning kasvatasid täisid. Leemet - peategelane. Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade Möigas Tuuletark, andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed. Andres, Jaakop, Nigul külapoisid. Katariina külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest. Röks Munk ja Tuuletarga poeg. Mõmmi Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi. 4. Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa. 5.
raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks. Kui ta noor oli, siis ei tapetud ühtki looma muuks kui toiduks. Ta alustab meenutusi. Kõik algas Manivaldi matustest, kes oli sõjamees, kes näinud veel Põhja Konna. See on suur madu, nii suur nagu mets, ja oskab lennata
Leemet aga teistmoodi, sest tema on elanud teises ühiskonnas. Arvamuste kokkupõrge. Sellepärast ei tohi meiegi hukka mõista näiteks inimesi, kes uskusid natsireziimi. Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on?" Tüüpiline eestlaslik alaväärsuskompleks tänu meie pikale orjapõlvele. Meile on juba emapiimaga sisse süstitud, et meie oleme madalamad ja peame järgima koguaeg kellegi teise juhtnööre. Kuid tegelikult see pole nii
Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga.19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi.20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada
käinud. Leemet arvas, et hundiks muutuda pole võimalik. Magdaleena aga uskus, et Leemet oskab end hundiks teha. Leemet püüdis Magdaleenale ussisõnu õpetada, aga tolle keel ei paindunud leiva söömise pärast nii hästi. Magdaleena jaoks olid kõik sisinad ühesugused. Nad läksid kloostri juurde munkade laulu, koraali, kuulama. Leemet istus Magdaleenale päris ligi ja puudutas tüdruku jalga.19. Nurga tagant tulid Pärtel, Jaakop ja Andreas. Poisid kadestasid munki nende lauluhääle poolest. Nad ihkasid isegi osata ladina keelt ning olla kastraadid, sest nii sai hästi naisi.20. Metsas ei olnud Leemetil enam midagi teha. Küla oli huvitav, kuid seal elati totralt. Kuigi metsas puudus tulevik, oli mets tema kodu. Ussisõnadki olid uues maailmas mõtetud.Leemet jõudis koju ja leidis eest näost valge ema. Linda rääkis, et Ülgas tahab haldjatele tuleriidal ohverdada noore neitsi, et seeläbi metsaelu parandada
öelnud, et Leemet võib metsas elada, aga peab neid iga päev vaatamas käima, seega otsustaski Leemet ebameeldivast külaelust loobuda ja metsa tagasi tulla - ühtäkki kuuldi külainimeste hääli, kes mööda rästiku koopa kanaleid mööda edasi turnisid, eesmärgiga ussikuninga kroon saada ja limdude keelt valdama hakata, rästikud koos Leemetiga asusid neile vastu roomama, koobastes tuhnisid Katariina, Andreas ja Jaakop, rästikud salvasid tüdrukut ja Andreast näkku/kõrri, Jaakopil lasti põgeneda - Leemet tahtis minna külla veel viimaseid asju ajama enne metsa tagasi tulekut, Ints tahtis last näha, kellele aleemet ussisõnu õpetama hakkab ja kuna oli öö, siis sai Ints kaasa minna, Toomase kätkini jõudes pistis ta aga sisisema ja teatas Leemetile, et laps on surnud, tal oli kõri läbi hammustatud, Leemet jooksis Magdaleena juurde, kuid ka tema oli samamoldi
Linda- Leemeti ema, üleliialdav, hooliv nagu vanemad ikka. Vanaisa (Tölp)- Kange, vaper, realistlik, hull, käsitöös osav, vana kuid äärmiselt tugeva rammu ja võitlus oskustega Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik Põhja Konn- Majesteetlik, hirmuäratav, hõõguv. Röks (Taaniel)- Tuulepüüdja Möigase poeg, kristlik, siiras, kastraat ja mitte Möigasele meeltmööda käitumsiega. Möigas- Karm, seikluslik, vana kool, sõbralik Jaakop, Andreas- Juhmid, eksiteel rumalaks saanud, võitlejat neis pole. 7. Põhisündmused, süzee Mehe kes teadis ussisõnu lugu algab lõpust, ehk kogu lugu räägitakse tagantjärge selle juhtumisest. Lugu algab metsast siis ühesõnaga kus peategelane Leemet tutvustab meid ussisõnadele ja nende väe demonstreerimiseks kutsub enda juurde põdra kuid teisel minna laseb. Siis hüppame aga aastakümneid tagasi Manivaldi matustele kelle põletus
annaabi.ee 
