osa mõtlemisprotsesse on mitteverbaalsed. Näide: kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme: ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) Keel kui suhete hoidja Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed räägivad ebaolulistest asjadest, kuid teevad seda meeldival viisil. Tähtis on ka mitteverbaalne kommunikatsioon. • „Oled Sa minuga õnnelik?“ • „Nojah, oi-jaah“ Keel kui emotsioonide väljendaja Emotsioonide väljendamine keeles toimub enamasti sõimusõnade vahendusel, kuid ka muudel sõnadel võib olla emotsionaalne laeng. Lisaks sellele võib emotsioone väljendada mitteverbaalselt. Emotsioonide väljendamiseks: naer, nutt, oiged, kisa, üminad, ohked – ürgsemad SÕNA – emotsionaalse laenguga SÕIMUSÕNA – võimsaima laenguga põlgus, agressioon, frustratsioon jms negatiivne Keel kui identiteedi kandja
sisenedes viisakalt. Pöördusin nende poole oma murega. Paludes informatsiooni kontakt läätsede kasutamise jms kohta. Küsimuse peale lahkus üks teenindajatest ning teine asus minuga vestlema. Ta rääkis kiirustades, natuke kärsitult, kuid piisavalt põhjalikult ja üksiasjalikult, et ma ei teinud tema kärsitusest väga väljagi. Kõik sujus hästi kuni... Dialoog minu ja kl.t vahel MINA "Oleksin huvitatud läätsede ostust" Kl.t "Jaah. Milleks teil neid vaja?" MINA "Need muudaksid mu elu mugavamaks, sest tegelen palju spordiga" Kl.t "Kas siis prillidega ei ole võimalik sporti teha või?" MINA "eee..on küll. Aga tegelen nt ujumise ja ekstreem spordiga. Prillidega on ebamugav" Kl.t "Ujumise jaoks on olemas +/ prillid. Ma ei saa aru miks te häbenete prille? Mis küll tänapäeva nooretel inimestel viga on..." MINA " Ma ei häbene prille" Kl.t "Te vaadake kui palju on erinevaid mudeleid
keelel 2 tasandit: · vahendab infot, · samas kujundab omavahelisi suhteid (osaliselt kokkulangevad) · Suhete hoidmist iseloomustab väike informatiivne laeng: meeldivalt veedetud aeg aitab suhtel püsida. · Oluline on: · KUIDAS öelda, mitte MIDA öelda · + mitteverbaalne (hääletoon, zestid, miimika, kehakeel) · Kehakeel võib sõnad nullida. · ,,Oled Sa minuga õnnelik?" · ,,Nojah, oi-jaah" Keel kui mõtlemisvahend Küsimus: kas keel =mõtlemine? (mõiste + nähtus = sõna teadvuses - sõnavoog) aga kuidas mõtlevad kurttummad? - ei kuule, ei räägi (mõtlevad viipekeeles = viipevoog, s. o mitteverbaalne keel) Seega: sõnaline keel pole ainuke mõtlemisvahend Ka kõnevõimeline inimene kasutab mõtlemisel visuaalseid vorme : ruumilised kujundid, liikumine (sarnasus, seosed) oluline erialaoskus arhitektile, inseneridele, lennukijuhtidele,
Rob : Sina ka . Ära hakka . Kate on hull . Ainult saatus ja saatus . Mike : Aga mõtle . Miks me siin oleme ? Midagi peab juu olema . Rob : Ma ei tea . Aga uni on küll . Teeme vahetust , las tüdrukud olla ka valves. *( ajavad Kate ja Julia ülesse ) Julia : Räägi , Kate , mis inimene sa oled ? Usud sa tõesti , et see on saatus ? Kate : Jah . Minu ema ütles alati , et midagi ei juhtu niisama . Kõik on alati kindlalt paika pandud . Julia : ( mõtleb hetke ) Jaah . Sinu emal võib isegi õigus olla . *( hommik) Rob : ( kargab püsti une pealt, ehmunult ) Appi, kus ma olen ? Kate : Rahune . Saarel oled , teadmata saarel . Olivia : Mida te lärmate ? Täna pole tööpäev . Kate : See oli kõigest Rob. Ta juba unustas , et on saarel . Janet : Olivia , sina ja sinu nalju . Sina räägid tööst , samal ajal kui meie oleme siin, saarel. Me ei peaks siin olema . Emily : Ma tahan koju. Ma tahan pehmesse voodisse . Alex : Ära ole selline
kummad (.) mis te arvate välimuse põhjal kummad on kummad K: need on eesti omad need on poola omad J.M: te pakute nii ma oleks just vastupidi pakkunud et need on veidi heledamad et need on äkki aga teeme nüüd maitsmise järgi (.) võtke siit üks maasikas (.) õppind 33 maasikakasvataja võtab hoopis teistmoodi (.) võtan ka ühe ja võtan suurema (.) noo maitseb jaah (.) mm nii nuusutame mmm ütleme=nii et väga hea lõhnaga (.) ohh kui hea lõhnaga ma=ei raatsi süüa [(matsutab)] täis suuga ei räägita (.) kuidas teile tundub teie oma on söödud K: normaalne maasikas J.M: normaalne (.) ma ütleks et normaalsest on ebanormaalselt magus maasikas on K: ((mugistab naerda)) J.M: see on siuke et võtaks ühe veel (.) aga ma võtangi njoh (.) hakkas täitsa meeldima (.) võtke ka K: aitäh küllalt (
ÕDE VIRVE Lõpeta ära! NIKOLAI Ei lõpeta, siia tulevad veel - ma ei tea, mis, aga nüüd on see valmis. ÕDE VIRVE Kõik või? NIKOLAI Ei. Ja siis palun vorsti ja kaks pudelit viina See teeb siis kokku... Paneb revolvri lauale ÕDE VIRVE Ei midagi. See on kingituseks NIKOLAI Aa, kingituseks! Näed, läkski meelest. Võtab kotist ilusa hõberebase naha Palun, see on sulle. ÕDE VIRVE Oi, kui ilusad! NIKOLAI Jaah, karv läigib ÕDE VIRVE Tõesti läigib NIKOLAI Sillerdab nagu Must meri. ÕDE VIRVE Ja need on mulle. NIKOLAI Noh, iluasjad. Ega mul pole sellist edevust vaja. Naistele ju meeldib. ÕDE VIRVE Aitäh. NIKOLAI Noh, sina oled rebane, mina olen hunt. Sina kardad. Jooksed eest ära. Virve jookseb eest ära, naer. Siseneb mees. Nii: ja nüüd teie, seltsimees. Dokumendid palun, sm Palmioks. Ja miks te tööl pole? PIKK FELIX Ma olen raudteelane. Palmioks läks puhkusele
Kui ta tahab, on ta hunt, kui tahab, on inimene. MANN (ennast ema lähedale surudes). Näin, mina pelgan! PERENAINE. Mis sa siis pärid niisuguseid asju! Võta raamat, mine savikule ja õpi! (Kui Mannil ei näi head tahtmist olevat.) Noh, mine, mine! MANN (võtab raamatu, läheb savikule, aga ei õpi vaid vahib pärani silmadega tühjusesse). VANAEMA (voodi äärel omaette õhates, nagu ei oleks ta millegi üle selgusele saanud). Jaah! MARGUS. Sa ütlesid midagi, vanaema? 3 VANAEMA (õhates). Ei midagi! Mõtlesin niisama, et... ilm on asju täis, millest meel-mõistus aru ei saa. Vaatad ja vaatad küll, aga ei näe midagi! Vana usk, see tegi vahet hea ja halva vahel - sortse oli ja tarku inimesi, kes enam teadsid kui teised. Uus usk ei tee vahet midagi, kõik on - ühesugused nõiad
· (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola · M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis. Lisandused registriloengusse Eripäraseid TCU (vooruehitusüksus) variante: · sabalisandid (increments) · dislokatsioonid (dislocations) · sulatused (pivots, apokoinou) Sabalisandid: · Lause/lausungi lõppu või järele paigutatud üksused, mis on eelneva lausega semantiliselt seotud A: jaah nii et se tähendab [et `eesti] `kirjanikud ei (.) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid: · Täpsustusjätk: asesõnaline osutus, mille järel selle järeltäpsustus konkreetsema sõnaga · Õ: /--/ no raha tal eriti palju sel isal ei olnud. · täpsustusjätk on samas vormis lause selle moodustajaga, mida ta täpsustab ja esindab sama lauseliiget
“ hilinemisest. Kui õpilane hilineb pidevalt (kolm korda mitme järjestikuse päeva jooksul), teavitab Õpetaja: [Püstine nimetissõrm kerkib nendevahelisse ruumi. Õpetaja hääl tõuseb.] „Kellega sa õpetaja hilinemisprobleemist klassijuhatajat, et uurida, kas see muster kordub ka teistes tundides. enda arvates räägid?!“ Õpilane: „Jaah, aga teie õiendate minuga sellepärast, et ma jäin mõne minuti hiljaks – džiis!“ Kui õpilased hilinevad Õpetaja: „Nii! Mine ja istu sinna. Kohe!“ [Õpetaja osutab vähestele vabadele kohtadele. Õpilane ei taha sinna istuda. Ta tahab istuda oma tavalisele kohale, mis on juba võetud.] • Tervitage õpilast. Õpilane: „Ma ei istu seal
Ütelge, kellel aru peas, ütelge, kas ta võis metsa jääda?» Jaanusele tuli tusk. Tema aus meel põlgas valet, kuid tõtt ei tohtinud ta seekord ometi rääkida. Ta vaikis nõutult. Kubjas uuris kui kull tema nägu. «Olgu kuidas on,» tõendas Tambet, «aga seda ma tean, et teda siin ei ole.» «Vale! Vale!» kilkas kubjas kätega vehkides, «minu käest te ei pääse. Kuhu sa minu käest pääsed? Tooge ta välja, nüüd kohe tooge ta karvu-pidi välja, muidu otsin terve maja läbi. Jaah! Sa ei taha? Ei taha? Siis lähme otsima, poisid, tuustime viimse kui nurga läbi. Aga siis hoidke endid, oi, oi, hoidke oma nahka!» Nende sõnadega kippus kubjas maja ukse poole. Aga Jaanus seadis enese ukse ette ja ütles ülekeeva vihaga: «See maja on vaba mehe omandus, siia ei tohi keegi ilma loata sisse tungida.» «So-oh?» kriiskas kubjas pilkavalt, «või nii? Küllap näeme, kui kaua teie kiidetud vabadus kestab. Küllap uus härra teile priiust õpetab, 76 närukaelad
annaabi.ee 
