andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punaste nimistute jaoks on loodud Maailma Looduskaitseliit (IUCN), see organisatsioon haldab ülemaailmset ohustatud liikide andmebaasi, kus on põhjalikud loetelud maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsetest kaitseseisunditest. Esimene punane raamat anti välja IUCNi poolt aastal 1966. Punastesse raamatutesse kogutakse andmeid haruldaste ja ohustatud liikide kohta teadlaste poolt, sinna juurde märgitakse nende liikide levik, uurimuse aste, seisund jms. Punane raamat ei koosne punastest lehtedest ega ka ainult tavalistest valgetest lehtedest. Lehed on ära jagatud kindlateks värvideks, seal on punased lehed, rohelised lehed, valged lehed, kollased lehed ja hallid lehed. Igal värvil on oma tähendus: punased lehed - eriti
või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõgede reostamine. Ebapärlikarp Ebapärlikarpon EestisI kategooria looduskaitseall olev liik, Eesti Punaseraamatu järgi kuulubta1. kategooriasseja IUCNi PunaseNimestiku eriti ohustatudkategooriasse. Kiiljajõekarbi levila on Euroopa, kaasaarvatudEuroopaVeneosa. MitmesEuroopariigison taohustatudliik (näiteksLeedusjaSaksamaal; agaka Hiinas). (Vikipeedia) Teod Teod Pisitigudeleon suurimaksohuks, agaelupaikadekuivendamineja kõik muudveereziimi muutvadtegevused. (,,Rahvusvahelisetähtsusega looma- ja taimeliigidEestis") Aitähtähelepanu eest ! 2oo9
Oma arengu teises faasis kinnituvad vastsed kalade lõpuste külge ning saavad nii priiküüdi uude elukohta. Mõne aja pärast, olles piisavalt kosunud, kukutavad nad end jõepõhja, kus elavad 2 aastat kuni poolemeetrise liivakihi all. Kui koda on kasvanud 2cm pikkuseks, alustab noor karp iseseisvat elu nagu ta vanemadki. Looduskaitse Ebapärlikarp on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik. Eesti Punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi Punase Nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenevad ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Selleks, et Eestis leida üks pärl on vaja keskmiselt lahti kangutada 10 000 karpi. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud ka vee reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel579_569.html http://et.wikipedia
Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega ning inimeste poolt jahtimine. Tähtsus looduses Lõvid on ühed Aafrika sõraliste arvukuse kontrolli all hoidjatest. Kaitse Lõvid on väga suursugused loomad. Neid jahitakse nende karva pärast. Kuna lõvide arv aina kahaneb on nad IUCNi Punase nimistu ohustatud liikide hulgas. Samuti rajatakse kaitsealu lõvide looduslike elupaikade säilitamiseks. Lõvisid peetakse ka loomaaedades, kus neid ka aretatakse. Huvitavaid fakte Lõvid on ainsad kaslased kes elavad karjades. Lõvikarjades ehk praidides peavad jahti emased, mitte isased. Praid võib sõltuvalt karja suurusest ja saakloomade arvukusest enda alla võtta kuni 100km2
pikema sõrgmega kellegi peale siis see inimene sureb ära ja sellepärast nad üritavad seda ennetada neid tappes). Samuti on leemurite lihal turul kõrge väärtusega(salaküttimine). Ebaseaduslik leemurijaht on kogunud võimsalt hoogu pärast seda, kui 2009 aastal toimunud riigipööre tõi kaose kohalikku looduskaitsesüsteemi.[9] -Väljasuremine Leemurite küttimine ja nende elupaikade hävinemine. 90% saarel elavatest leemuritest on nimetatud IUCNi ohustatud liikide nimekirja (kas suisa kriitilises seisus või suures ohus olevaiks).[9] -Kaitse Madagaskari praegune juht Andry Rajoelna on küll lubanud korraldada uued valimised, aga siiamaani pole midagi tehtud, et metsaraiet takistada.[10] Loomade päästmiseks on loodud ka Zürichi loomaaia vihmametsahall, kus pesitsevad ka leemurid. Positiivne on see, et loomad on võlts vihmametsaga hästi harjunud ja paljunevad seal. Selleks, et loomi liiga palju sinna ei
PNG 04.10.2009) 1.1.2.Hamiltoni konn Hamiltoni konn (Leioplema hamiltoni) on üks maailma haruldasemaid konni. Tema arvukus on alla 300 isendi. Fossiilsed leiud näitavad, et tema kunagine levila oli Waikatost Punakaikini, kuid nüüd on tema levila vaid Stephensi saarel Cooki väinas. Täna kohastumustele maa peal elamiseks ei ole ta tagumistel ja eesmistel jalgadel ujulesti. Kasvab kuni 5 cm pikkuseks. Säilitamise eesmärgil on osad konnad viidud üle Chetwodei saartele. IUCNi andmetel on see liik kriitiliselt ohustatud. Nad on väga sarnased L.pakeka-le ja viimase ajani peeti neid samaks liigiks. 2001. aastal leidsid teadlased, kasutades molekulaarseid uuringuid, et nad on erinevad liigid ja soovitasid neid kohelda kui "evolutsiooniliselt tähtsaid üksuseid", kuigi nende erinevused on väga väikesed. Nad sarnanevad vägaL.pakeka-le, kuid on natuke suuremad. Mõlema liigi isendite emased- isased näevad välja samasugused
levinud 20. sajandi alguses ulatus nende populatsioon 80 000100 000 loomani kuid küttimise ja reostuse tulemusena kahanes hallhüljeste arv järsult, saavutades 1970ndatel madalaima taseme umbes 4000 isendit. Hallhüljes on kaitsealuse liigina nimetatud Euroopa Ühenduse loodusdirektiivi II ja V lisas ja tema kaitseks on EL liikmesriigid moodustanud mitmeid kaitsealasid. Liiki kaitsevad ka Bonni ja Berni konventsioon ning ta on ohustatud liigina IUCNi Punases nimekirjas. Tänu rakendatud kaitsemeetmetele ja ka Läänemere keskkonnaseisundi paranemisele on hallhülge arvukus Läänemeres praegu kiiresti taastumas 2008. aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit. Seetõttu tühistati hiljuti Soomes ja Rootsis ka nende jahikeeld, mis oli kehtestatud 1988. aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede
Tänapäeval on tugev negatiivne antropogeenne mõju jõgedele seadnud ohtu ebapärlikarbi säilimise, eriti suurt mõju on avaldanud ülemäärasest biogeenide hulgas tulenev vee reostus ja melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn
WWF (Maailma Looduse Fond) on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon. Organisatsiooni logoloomaks on bambuskaru panda. WWF moodustati 11. septembril 1961 Morges'is Sveitsis. Praegune peakorter asub Glandi linnas Sveitsis. IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) on riikide, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide ülemaailmne liit. 2007. aasta algusest on Eesti IUCNi liige. IUCNi põhilisteks eesmärkideks on: kindlustada looduse, eeskätt selle edasiseks arenguks vajaliku elustiku mitmekesisuse säilumine, tagada loodusvarade kasutamine mõistlikult, õiglaselt ja säästvalt ja väärtustada ühiskonnas niisuguseid eluviise, mis võimaldaks nii hea elukvaliteedi kui ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on kaitsta maailma linde ja nende elupaiku
Iseloomusta ühte WWF (Maailma Looduse Fond) – on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon. Organisatsiooni logoloomaks on bambuskaru panda. WWF moodustati 11. septembril 1961 Morges'is Šveitsis. Praegune peakorter asub Glandi linnas Šveitsis. IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitseliit) – on riikide, valitsusasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide ülemaailmne liit. 2007. aasta algusest on Eesti IUCNi liige. IUCNi põhilisteks eesmärkideks on: kindlustada looduse, eeskätt selle edasiseks arenguks vajaliku elustiku mitmekesisuse säilimine, tagada loodusvarade kasutamine mõistlikult, õiglaselt ja säästvalt ja väärtustada ühiskonnas niisuguseid eluviise, mis võimaldaks nii hea elukvaliteedi kui ka kooskõla muude biosfääri koostisosadega. BirdLife International - on rahvusvaheline mittetulunduslik looduskaitseorganisatsioon, mille peaeesmärk on
annaabi.ee 
