on kadunud. Haigus võib esineda perekondlikult, kuid enamsti on lapse vanemad terved ja tegu on uusmutatsiooniga ehk muutunud on just selle lapse geneetiline info. 20-30%-l esineb normaalne terve 15. kromosoom, kuid mõlemad kromosoompaari liikmed on pärit emalt Normaalselt on igas kromosoompaaris üks kromosoom emalt, teine isalt. Kahjustuse põhjust ei teata. k a va l d u m in e Sümptomid eh Imikueas esinevad raskused imemisega, lapsed on isutud ja võtavad halvasti kaalus juurde. 6 kuu kuni 6aasta vanuselt isu paraneb, võtavad kiiresti kaalus juurde ja muutuvad ülekaaluliseks. Esineb lihasnõrkus Lastel on väikesed käed ja jalad, lühikesed sõrmed ja nad on väikest kasvu. Iseloomulik on mandlikujuline silmade lõige, kõõrdsilmsus. Esineb naha kratsimine, millest tekivad nahale kratsimisjäljed. k a va l d u m in e Sümptomid eh
Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta. Toksikoose loomadel võib põhjustada tsingisoolade ekslik üledoseerimine Tsingi megadoosid võivad esile kutsuda teatud häireid raua ja vase ainevahetuses (nende varud maksas vähenevad). Ägeda tsingimürgistuse korral on loomad loiud, isutud, neil esineb kõhulahtisust, aneemiat (vaseainevahetuse häirumise tulemusena), piima (maksa) vasesisaldus suureneb. Mürgistus taandub kiiresti tsingisoolade väljalülitamisel ratsioonist ning vase ja rauapreparaatide täiendaval lisamisel.
polüuuria, ulatuslikud haavad, liighigistamine. · Dehüdratatsiooni tase - Vedeliku kadu, kehamassi vähenemine vedelikukao arvelt, väljendatakse % kehamassist. - Määratakse visuaalselt looma välimuse alusel limaskestade värvus ja niiskus, silmade aukulangemine, naha turgor. Nahk muutub kuivaks ja kortsus, kaotab elastsust, silmad on auku langenud. - Patsiente, mis oksendavad, isutud või kellel on mingil muul põhjusel vähenenud vedeliku tarbimine, käsitletakse 4-5% dehüdreerunutena. - Oksendamise ja kõhulahtisuse korral tekkib ulatuslik elektrolüütide kadu. Eriti ohtlik on K kadu. - Vedelikupuuduse tunnused: vähene kontsentreeritud uriin, polüdipsia, oliguuria, palavik, limaskestade kuivus, kõhukinnisus, kehamassi kadu, lihastõmblused, lõpuks surm. · Vedelikukadude klassifikatsioon Füsioloogilised kaod e
(vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus.
Nakatumine: pulloroos ja tüüfus kanduvad edasi transvariaalselt, kui emalind on salmonella kandja (vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused – tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused – noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus. Patoloogiline anatoomia tibudel: valged sõlmekesed maksas, põrnas, kopsudes, südames, soolestikus ja lihasmaos
erütrotsüütide peamine koostisosa. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimesel elunädalal tekib põrsal rauavaegusest tingitud aneemia. Põrsa nahk kaotab roosaka varjundi, muutub kahvatuks, halliks, karv on sassis. Aneemilised põrsad liiguvad vähe, imevad loiult ja on isutud. Tugevalt väljakujunenud aneemiaga kaasneb tihti kõhulahtisus, põrsad hingeldavad, muutuvad haigustele vastuvõtlikuks ja hukkuvad. Haiguse läbipõdenud põrsaste areng aga pidurdub. Aneemiat süvendab ka tiinete ja imetavate emiste söötmine ühekülgse ratsiooniga, mis ei rahulda nende proteiini, mineraalelemendi ja vitamiinitarvet. Peab aga mainima, et ka emise
· Harvemini tekib pneumoonia, konjunktiviit ja sinusiit Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva, maternaalsete antikehadega tibudel kuni 6 päeva. · Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. · 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus, köha ja nõrevool ninast. Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. · Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. · Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil.
kaseoosse massiga. Harvemini tekib pneumoonia, konjunktiviit ja sinusiit. Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 1-2 päeva, maternaalsete antikehadega tibudel kuni 6 päeva. Haiguse kliiniline avaldumine sõltub linnu vanusest, immuunstaatusest ja viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus (hingavad avatud nokaga), köha ja nõrevool ninast. Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad. Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil
annaabi.ee 
