02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde N 100 N 100 2
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9
.....................................3 02. Dra Saamine ...................................................................................................................................3 03. Ira leidmine ....................................................................................................................................3 04. Referentsi tabel ...............................................................................................................................4 05. Dra tolerantsid ................................................................................................................................4 06. Mõisted ...........................................................................................................................................5 07. Eskiis võllist: ..................................................................................................................................5 08. Kokkuvõte .............................................
32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300 ES ütleb, et ava ülemine piirhälve on +0,032 ehk ava tolerantsitsoon toetub vastu nulljoont ülevalt poolt. Ava tolerants Dmin võimaldab arvutada ava alumise piirhälbe ja ava suurima piirmõõtme. a) Täidetud tabel VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed
kroomterase. 5.6 Järeldused Võrude tööolukorrad: Sisevõru võllie L6/js6 on pöörlevalt koormatud. Välisvõru M7/l6 on kohalikult koormatud [5.3, lk 73]. Sisevõru on istatud pinguga, välisvõru on aga siirdeistuga, millel tõenäolisem on tulla ping. Seega tõenäoliselt istub välisvõru liikumatult laagripesas (pöörleb koos korpusega), sisevõru saab aga võllil aeg-ajalt liikuda. Nii jaotub sisevõru koormus ühtlasemalt. Laagris olev lõtk näitab, kui palju võib üks võru nihkuda teise suhtes. Keskmiste läbimõõtude toleratsitsoonie tähistatakse sisevõrul, kui aval, L- ga ja välisvõrul, kui võllil, l-ga [5.3, lk 71]. 5.6 Kasutatud kirjandus: [5.1]Tabel 4. – Veerelaagrite võrude tolerantsid ja pinnakaredus [5.2] M. Purde.Tolerantsid ja istud. Tln: TallinnaTehnikakõrgkool, 2005. 116 lk. [5.3]Ülesanne 5 – Veerelaagrite istud ja arvutamine [5
Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1
sisse [6.1]. Harkkaliibri ülemine piirhälve on siis + märgiga selle kaliibri valmistamistolerants ja alumine hälve on 0. Korkkaliibril tuleb valmistamistolerants viia alumiseks hälbeks ja miinusega (ülemine hälve on siin 0). Nimimõõtmeks harkkaliibril tuleb selle vähim piirmõõde (D vähim) ja korkkaliibril suurim piirmõõde (Dsuurim). Istule Ø42P7/h6 kaliibrite valmistamise mõõtmete arvutuse valemid ja arvutused on toodud tabelis 6.2. Tabel 6.2 Kulumise piirmõõde Kaliibri
Ideede otsing Lahendusvariantide hindamine. Valik Mastaabis eskiisid Tehnilis-majanduslikud hinnangud Otsus Detailide optimeerimine 7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga
4.Mis on GPS ja mida sellega tagatakse? GPS Geometrical Product Spetcificatsions toote geomeetriline määrang ( sellega tegeleb ISO komitee T213 ). ISO International Organization for Standartization Tagatakse toote: - toimimisvõime, näiteks: masin töötab korralikult, kui on tagatud tööpinna sirgjoonelisus; - ohutus, näiteks: nõutud pinnasiledus väldib väntvõllis väsimuspragude tekkimise; - koostöövõime, näiteks: sobivalt valitud tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö; - vahtatavus, mis võimaldab osade asendamise remondi käigus; - majandusliku kasulikkuse. 5.Nimimõõde. -projekteerimisel määratav esmamõõde, mis määrab elemendi suuruse. Nimimõõde (nominal size, basic size) saadakse konstrueerimise käigus inseneriarvutustest (kinemaatika-, tugevus-, jäikus-, täpsus jt. arvutused) või määratakse konstruktiivsetel-tehnoloogilistel
soojusjuhtivus. Lihtne töödelda ja liimida. Hea värvida, lakkida, poleerida, sageli ilusa tekstuuriga. Puit on elastne, vastupidav hapetele ja sooladele. Puuduseks võrreldes metalliga on ebaühtlased füüsikalis-mehhaanilised omadused (anisotroopsus) sõltuvalt kiudude suunast, tüve osast (säsi, küpspuit, maltspuit), rikete esinemisest ja nende jaotusest, puuliigist, sõltuvusest kasvukohast, niiskusest ja reast teistest faktoritest. Teiseks suureks puuduseks on kuju ja mõõtmete muutumine temperatuuri ja niiskuse mõjul. Näiteks, välisukse niiskussisaldus aasta jooksul muutub 10 kuni 26% -ni. Köetavates ruumides mööblil niiskuse kõikumine 3,5-4 %. Võib arvestada, et kuivamisel kahanemine 30% kuni 0 -ni on kahanemine ühtlane. Tabel. Koefitsient kuivamisest või paisumisest puidu niiskuse muutumisel 1% võrra Puuliik Tangentsiaalsuunas Radiaalsuunas
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
mõõdutundetuses Peterburi kaupmeeste suvevillasid Narva-Jõesuus. Ansambel, mis valmides ei andnud sugugi tunnistust heast maitsest, on täna unikaalne arhitektuurne objekt just oma eripärase dekoori ja ebahariliku hoovihoonestusega. Arhitektuuriajaloos silmapaistvaid hooneid leidub aga teisigi. Olgu siis klassitsistlik Karl Ernst von Baeri elamuna tuntud hoone Veski tänaval, Kassitoome nõlval, mille poolkorrusena vormistatud madalate akendega teine korrus (nn. trempel- , ka nivendisein) on meie arhitektuuripildis haruldane (Põhjamaades seevastu väga levinud). 1.3.3.2 Supilinn Kaua aega lõppes Tartu linn praeguse Botaanikaaia kandis, sealt edasi laius märg Emajõe luht ja ligipääsmatu soo. Kui Emajõe veeseis alanes ja igakevadised üleujutused lakkasid, võeti piirkond kasutusele juurviljaaedade tarvis. Maa oli madal ja odav, muld aga viljakas ja köögiviljade kasvatuseks sobilik. 19
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
