Munks andis vend Pucciole abi ja nõu, kuidas pattud andeks saada ja sel viisil õndsaks saada. Nii siis õpetas munk vend Pucciot õndsakssaamist. Esmalt tuleb patud andeks anda, seejärel paastuda, elada kõige suuremas kasinuses 40 päeva, mil ei tohi oma naisega ühendust võtta, tuleb leida koht, kust öösel taevast tähti saaks vaadata, tuleb väljasirutatud kätega taevalaotusesse vaadata ja nii liikumatult seista kuni hommikujumalateenistuseni, lugeda palveid, kolmsada issameiet, kolmsada avemariat, seejärel taevasse vaadata ja mõelda Jumala kannatustele. Sel hetkel, kui jumalateenistuse kelad hüüdma hakkavad võib oma riietes magama heita JNE. Vend Puccio ütles selle peale ainult seda, et seda polegi väga raske täita ja asus peagi teed õndsaks saamise poole. Samal ajal, kui Puccaio munga nõuannete järgi talitab lõbutseb don Felice Isabettiga. Kuna Puccio ja Isabetti tuba lahutab ainult õhkõrn sein tekib mehel kahtlus, millega ta naine tegeleb
Ordu rajaja kuulutati pärast surma pühakuks. Franciscuse õpetus tähendas loobumist maisest varast, piiritut ja omakasupüüdmatut armastust Jumala, looduse ja inimese vastu. 15. sajandi alguses märgivad Liivimaa kõrgvaimulikud, et edasine väikekabelite, eriti Antoniusele pühendatute ehitamine tuleb lõpetada. Eestlaste eesnimede uurimine annab alust väita, et kristlikele eesnimedele üleminek toimuski just 15.- 16. sajandil. Isegi kui eestlased veel 15. sajandil issameiet ei mõistnud ja paljud neist pikset oma jumalaks pidasid, näitab kristlike eesnimede levik, et katoliiklus oli muutunud nende elukorralduse lahutamatuks osaks. Tähtsamatel pühadel käidi ka missal ning ka pühapäeviti käidi kirikus. Katolikuaja hariduselu vanimaks ja tähtsaimaks lüliks olid toomkoolid. Vanim teade koolist pärineb 1251. aastast. Igas piiskopkonnas tegutses piiskopi kõrval toomhärradest koosnev toomkapiitel, ning selle juures kool
Lapse jaoks oli aeg sündimisest kuni ristimiseni kõige ohtuderohkem. Last ei jäetud kunagi üksi ja öö läbi põles tuli.[ 1, lk 40] [5] Kurja silma kartuses ei tohtinud katsikulised vastsündinut kiita. Usuti, et liigne kiitus toob lapsele ebaõnne või laps haigestub. 4. USKUMUSED VANARAHVALT 7 `'Kui keegi võtab üsna väikse lapse esimest korda sülle, tuleb Issameiet lugeda, siis kasvab laps hästi.'' - HELLENURME [ 6, lk 31] `'Kui laps peale sündimist aevastab kaks korda, on hea, kui ühe korra - halb.'' - JÕHVI [6, lk 35] `'Kui peres väike laps, siis ei tohi majast midagi välja anda, muidu saadetakse lapse eluaegne õnn minema.'' - VÄNDRA [6, lk 43] `'Kui tütar sündis, siis pidi koerapoegadele putru ja piima viima, ükskõik kus peres parajasti olid
armasta; kui tahad, et teised sind aitaksid, aita teisi. Si vis me flere, dolendum est primum ipsi tibi kui sa tahad, et mina nutaksin, pead ise kõigepealt valu tundma. Solamen miseris socios habuisse malorum õnnetule on lohutuseks omada õnnetuses kaaslasi. Solus cum sola, in loco remoto, non cogitabuntur orare "pater noster". mehe ja naise kohta, kes on kahekesi eraldatud kohas, ei arva keegi, et nad loevad issameiet. Suavis laborum est praeteritoeum memoria meeldiv on meenutada möödunud hädasid. 5 Sufficit ad id natura, quod poscit loodus annab küllaldaselt selleks, et rahuldada loomulikke vajadusi. Summum nec metuas diem, nec optes öra karda viimset päeva, kuid öra teda ka ihalda. Sunt delicta tamen quibus ignovisse velimuson ka selliseid vigu mida me tahame jätta tähelepanuta. T
Vabad on need, kel suud juba mulda tis. Vabad on inglid taevas. tles emand Lohk (Kristi ema) vljakuulutatud vabaduse kohta. 15. peatkk Toimus koosolek koosoleku otsa ning kik seletasid aina vabadusest. Indrek otsustas aga minna hrra Bstri poole, nagu ta millalgi oli lubanud. Vanast sgikohast mda minnes ngi ta uksel silti: Leina prast suletud. Bstri korteri juurde judis tuli aga vlja, et hrra Bstri on surnud. Indrek suundus sgikohta, kus pidi olema Bstri surnukeha. Ta luges Bstrile issameiet ning lahkus, ise meenutades oma pevi Vargamel, kus samuti oli palju leinatud. 16. peatkk Tna oli langenute matusepev. Ilm oli hilissgiselt tume, hmane, ridinud ja rske. Seoses leinamisega tuli Indrekule ikka ja jlle meelde Vargame ning seal toimunu. Talle tundus, et kogu selle linna kohta on leina siiski vhe, inimesed ei hoia kokku, ei toeta ksteist. Matuserong suundus lbi linna nii, et kui esimesed kirstud olid juba judnud agulirajoonidesse, siis viimased polnud veel liikumagi saanud
enam lootust ei võinud olla.Pool aastat ja kaks kuud tagasi oli Miina käinud eidega teise kihelkonna kirikus, kus õpetaja esimest korda jutlust tegi ja lauarahvast võttis. Kirik oli pungini rahvast täis. Kui kiriksand hüüdis, jumal on siit maailmast ära kutsunud Arusaame Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad
laste emaks ja perenaiseks, Mari oli tõrjuv, suutis jutu mujale viia pärides kõrtsis toimunu kohta - Andres tunnistas Marile, et oli ise see, kes viis naabrimehe oma rukkisse, ka rääkis ta neiule, et Juss oli see, kes teda tol ööl jalga pussitas - Andres tahtis, et Mari ikka tema perenaiseks hakkas ja et nad koos lapsed üles kasvataks, Mari lastest saaks ka perelapsed, Andres võttis neiu sülle ja viis tagakambrisse - Mari käis järgmisel pühapäeval Jussi haual ja luges 3 issameiet ning sai siis veidi rahu - Lõpuks otsustas Andresega õpetaja juurde minna (abielluda) XXII - kirikuõpetaja noomis Andrest ja Mari, et nad on patused, mees joob ja laaberdab kõrtsis, naine aga lesk, kes enne abielu juba maganud uuega - Lõpuks õpetaja andis armu ja lasi neil siiski abielluda, kuna oli tulemas laps ja kirikuõpetaja et tahtnud et laps peaks kannatama vanemate pattude pärast - Andres ja Mari mõtlesid, et kuidas kirikuõpetaja nii hästi nende elust teab, tuli välja, et
liha eest." Selle peale pööras pastor selja ja laskus põlvili, temast paar astet madalamal härra Maurus, kelle eeskujule järgnesid ka kasvandikud. Aga venis pikk silmapilk, enne kui vana pastor hakkas kõnelema, nagu oleks tal pisut jõust puudus. Indrek oli kahevahel, et kas pastor üldse midagi rääkima hakkab, vaid igaüks peab ehk ise paluma. Sama kahtlus näris nähtavasti ka teisi, sest Indrek kuulis, kuis Vainukägu, kes tema kõrval põlvitas, hakkas ,,Issameiet" lugema, ja tema arvas heaks selle eeskuju järele talitada. Aga ta ei jõudnud ,,Issameiega" poole pealegi, kui pastor oma vana ja väsinud suu avas, et rääkida. Nõnda jäigi Indrekul tema palve pooleli, samuti vististi ka Vainukäol, sest polnud viisakas kirikus omaette palvetada, kui pastor palvetab kõigi eest. Ei tea, kuidas see tuli, aga kui Indrek neid kahte meest, kes mõlemad vanad, seal altari ees
«Kas kitse?» «Ei, seda naist.» «Oma naist? Vannun, et ei.» «Kas te temaga tihti kahekesi olete?» «Igal õhtul vähemalt tunnikese.» Dom Claude kortsutas kulmu. «Ah! Solus cum sola non cogitabuntur orare Pater noster.» 13 «Vannun oma hingeõnnistuse juures, ma võiksin issa-meiet, «Ave Mariat» ja «Credo in Deum patrem omnipontemit» 14 248 lugeda, ilma et ta minule rohkem tähelepanu õõraks kui kana kirikule.» 13 Üksik mees üksiku naisega ei mõtle sellele, et issameiet luge a {lad. k.). 14 Usun jumala, kõige vägevama isa sisse (lad. k.). 1 4 4 «Vannu mulle oma ema üsa nimel,» kordas ülemdia-on vihaselt, «et sa seda olendit isegi sõrmeotsaga pole uudutanud!» «Ma võiksin seda vanduda ka oma isa pea nimel, sest eil mõlemal asjal on palju ühist. Aga, auväärt õpetaja, ubage ka mulle üks küsimus.» «Palun!» «Mis see kõik teisse puutub?» Ülemdiakoni kahvatu nägu muutus punaseks nagu noore tütarlapse pale. Algul ta vaikis,
Siis võtnud ta kivi, ja kui eit poleks kõrvale põiganud, oleks ta teda tabanud. Noh, ja samal ööl veeres ta purjus peaga ühe kuuri pealt alla, kus ta magas, ja murdis käeluu.» «Kui hirmus! Kuidas ta teadis, et eit teda nõiub?» «Issand, taat saab sellest otsekohe aru. Ta ütleb, et kui sulle üksisilmi otsa vahitakse, siis see inimene nõiub sind, pealegi, kui ta seejuures pomiseb. Sest kui ta pomiseb, siis loeb ta tagurpidi Issameiet.» «Ütle, Huck, millal sa tahad kassiga proovida?» «Täna öösel. Arvan, et nad tulevad täna öösel vana Hoss Williamsi järele.» «Aga ta maeti ju laupäeval. Kas nad teda juba laupäeva öösel ära ei viinud?» «Mis lollust sa nüüd räägid? Kuidas said nad enne kesköod nõiduda? Ja siis algas ju pühapäev. Ei usu, et kuradid pühapäeviti palju ümber hulguvad.» «Sellele ma ei mõelnud. Jah, muidugi. Kas sa lubad mul kaasa tulla?» «Loomulikult -- kui sa ei karda.» «Kardan