tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Aurumine jahatakse kaheks: Transpirtsioon (taimedelt toimuv aurumine) ja füüsikaline aurumine (aurumine maapinnalt) Õhuniiskus õhus leiduv veeauru hulk. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva
Ideaalset gaasiolekut iseloomustavad 3 põhilist parameetrit: rõhk, temps ja ruumala. Kõiki neid võib muuta. Kuid tihti muutub ainult 2 parameetrit ja 1 jääb muutumatuks. Siit 3 protsessi: isotermiline, isobaariline ja isohooroline protsess. Isotermiline protsess Jääval temperatuuril T toimuv protsess. Kui T=const, siis valemis pV/T=const on muutumatu ka korrutus pV=const. Jääval tempsil ruumala muutusega kaasneb ka rõhu muutus, kuid nende korrutis jääb konstantseks. Graafikut nim isotermiks. Rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus. 1662 avastasid Inglise füüsik Robert Boyle ja 1676 a pr füüsik Edme Mariotte võrrando pV=const, kui T=const. Nim Boile'i Mariotte'i seaduseks: Antud tempsi juures on antud gaasihulga ruumala ja rõhu korrutis java suurus. Isohooriline protsess Jääval ruumalal V toimuv protsess. Graafik on isohoor Pr füüsik Jacques Charles avastas 1787 rõhu ja tempsi vahelise seose java ruumala puhul:
selle kuju; gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub; ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid- rõhk P, temperatuur T, kogus (aine hulk) n, ruumala V, rõhk- jõud pinnaühiku kohta. 26. Gaaside põhiseadused. Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks. Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks. Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks.
Gaaside ülemineku protsesse ühelt olekult teise, mille puhul üks parameetritest jääb muutumatuks nimetatakse iso protsessideks. Isotermiline protsess. Jääval temperatuuril toimuvat protsessi nimetatakse isotermiliseks protsessiks. Selle protsessi kohta käiv protsess on avastatud katseliselt R. Boyle (1660) ja E. Mariotte (1676) poolt. Jääval temperatuuril on antud gaasi koguse rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. P 1V1=P2V2. Isotermilise protsessi graafikut nimetatakse isotermiks. T 3 >T2 >T1. Isotermilise protsessi puhul on gaasi tihedus ja rõhk võrdelises sõltuvuses 1/ 2=P1/P2. Ülesanded. 1. Sportlane tõstab 0,15 tonnise massiga kangi põrandalt 1800 mm kõrgusele 0,2 sekundiga. Leida võimsus. 2. Suusataja massiga 0,6 tsentrit liugles vabalt alla 15 meetri kõrguselt. Kui palju mehaanilist energiat muutus siseenergiaks? 3. Äikese ajal tuli 10 hektarilise suurusele põllule 10 milliliitrit sademeid, äikese pilv oli 2 kilomeetri kõrgusel
Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P; temperatuur T; kogus (aine hulk) n; ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle - Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks Gay- Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks Charlesi seadus Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Daltoni seadus
et vedela ja Charlesi, Daltoni. gaasilise oleku vahel on tasakaal. Boyle - Mariotte'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks 30. Süsinikdioksiidi aururõhu sõltuvus temperatuurist 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, (joonistada graafik ja seletada selle kasutamine, transport, ohtlikkus). alusel kriitilise temperatuuri ja-rõhu mõisteid) Lahustub vees; Leidub õhus; Suures kontsentratsioonis mürgine. Trans.
tekita reaktsioone. n targad materjalid suutelised tundma ära keskkonnamuutusi ja nendele reageerima ette teadaoleval viisil. Koosnevad sensorist (optilised fiibrid) ja reageerijast, mis muudab kas kuju, asendit, Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks sagedust vm. sõltuvalt temperatuuri, elektrivälja või magnetvälja tugevuse muutustest. n Reageerijana kasutatakse kuju mäletavaid sulameid, piesoelektrilist keraamikat, elektrorheoloogilisi vedelikke jm. 18. Nanomaterjalid. n Võivad olla metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid. Gay Lussac'i seadus n Ei eristata keemilise koostise järgi vaid suuruse
Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid: rõhk P temperatuur T moolide arv n Ruumala (maht) V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa; P = F / A 1. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks Gay-Lussaci Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isobaarideks Charles´i Konstantsel ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. Joonisel kujutatud jooni nimetatakse gaasi isohoorideks. Daltoni
molaarmass M ei muutu, siis antud gaasikoguse rõhu p ja ruumala V korrutis konstantne: m pV = RT , pV = const. M Gaasi isotermilise protsessi esilekutsumiseks tuleb jääval temperatuuril muuta tema ruumala. Ideaalse gaasi isoterm pV teljestikus on kujutatud kõrval. Kuna rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus, siis on selles teljestikus gaasi isotermiks hüperbool. Isohooriline protsess.p Isohooriliseks nimetatakse jääval ruumalal V ja tingimusel m = const. ja M = const. toimuvat protsessi. m Kirjutame üles ideaalse gaasi olekuvõrrandi pV = RT isohoorilise protsessi jaoks juhtudel, M m m kui temperatuur on T0 ja T: p 0V = RT0 , pV = RT .
Olenemata jõudude iseloomust, mis tingivad adsorptsiooni, saabub tahke ja gaasilise faasi küllaldase kestusega kontakti korral adsorptsioontasakaal, mida iseloomustab kindel seos adsorbeerunud aine massi X (gaasi g adsorbendi g kohta) ja sama aine kontsentratsiooni vahel gaasifaasis Y (gaasi g inertgaasi g kohta): X=A*Y1/n kus A ja n on katseliselt määratavad tegurid. Toodud seos vastab kindlale temperatuurile ja kujutab kõverat, mida nimetatakse adsorptsiooni isotermiks. Adsorbentidena kasutatakse aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, diatomiiti, sünteesitud mikropoorseid vaike ja selektiivseid molekulaarsõelasid. Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks: - eriti madalate jääkkontsentratsioonideni (10-1 - 10-3 ppm), näiteks lõhnade kõrvaldamiseks - kõrvaldatavate ainete utiliseerimiseks (lahustid) - mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast (respiraatorid)
hea soojust isoleeriva kattega (vahtplast) süsteemides toimuvad protsessid. Sellises protsessis tehtavat tööd saab arvutada termodünaamika 1. alust kasutades, võttes Q = 0: A = -CV dT A = CV (T1 - T2 ) . (5.28) V-p teljestikus kujutab isotermilist protsessi pV=const pöördvõrdelise sõltuvuse graafik hüperbool. Seda graafikut nimetatakse isotermiks. Et > 1, siis adiabaatilise protsessi graafik adiabaat langeb samast punktist lähtudes järsemini. Paisuva termodünaamilise süsteemi poolt tehtava töö arvutamise vajadus tekkis seoses aurumasina leiutamisega 18. sajandil, kui mehhaanilise töö tegemiseks lihaste energia kõrval ja asemel hakati kasutama kuumutatud gaasi siseenergiat. Aurumasin oli esimene soojusjõumasin. Sellise masina kaks põhiosa on soojuse allikas ja töötav (paisuv) keha. Kui
8 T const pV const . (9.12) Protsessi kirjeldab graafik Vp-teljestikus, mis kujutab rõhu sõltuvust gaasikoguse ruumalast. p T2 T1 V Graafikuks on hüperbool, mida nimetatakse isotermiks. Joonis kujutab kahele erinevale temperatuurile – T1 ja T2 – vastavat isotermi. Et Mendelejev-Clapeyroni võrrandist saame valemis (9.12) sisalduva konstandi väärtuseks mRT pV , siis järeldub siit, et ühe ja sama gaasikoguse korral on selle konstandi – rõhu ja ruumala korrutise – väärtus kõrgemal temperatuuril suurem. Järelikult asub sama gaasikoguse kõrgemale temperatuurile vastav isoterm koordinaatide alguspunktist kaugemal. Selleks peab