adaptiivne radiatsioon). Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. Refuugiumid. Liikide valik evolutsioonis. Levi ehk levimine (ökoloogiline ja ajaloolis-biogeograafiline nähtus). Levimine vs. vikareerimine. Beijerincki seadus. Hüppeline, järk-järguline ja sekulaarne levimine. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja ookeanilised, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja
püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi naisi jahtima). Häbelikkuse alaliigid · Autistlik häbelikkus seondub grupis isoleeritusega, omaettehoidmisega, põgenemisega teiste hinnangute eest · Pseudoskisoidne häbelikkus ei avaldu heade tuttavate ja sõprade ringis. Siia kuuluvad ka need, kes ulja ja hoolimatu käitumisega püüavad varjata oma häbelikkust ehk seda kompenseerida · Psühhoasteeniline häbelikkus nõudlusnivoo alanemine, liidri rollist hoidumine ja konformne käitumine 1991 Kunitsõna uuris 1200 tudengit: 25 % loomult häbelikud, 34% mõnes
15. Ökosüsteemi vanuse mõju elurikkusele Elurikkus on suurim vanades ökosüsteemides nt Ürgmetsad, vihmametsad ja puisniidud. 16. Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Poolustest ekvaatori suunas elurikkus suureneb, kuna seal on sobilikumad keskkonnatingimused paljudele liikidele ja vanemad ökosüsteemid. 17. Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala kasvades elurikkus suureneb ning isoleeritusega väheneb(nt saared). 18. Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Troofilised suhted ehk toitumissuhted on ökosüsteemis liikide vahel esinevad püsivad seosed toitumise objekti alusel. Toitumissuhted moodustavad toitumisahelad. Troofilised suhted reguleerivad liikide arvukust ehk ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada. Näiteks kui kasvab jäneste arvukus, siis kasvab ka nt huntide
● Regionaalne mitmeksisus – hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. ● Globaalne mitmekesisus – on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus – BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Territooriumi suurus – BM suureneb koos vaadeldava territooriumi suurenemisega. Isolatsioon või saarelisus – BM väheneb koos isolatsiooni suurenemisega.
Marksistlikud lähenemisviisid sotsiaaltöö igapäevapraktikale on järgmised: · Töötada kollektiivselt koos kolleegidega, ühendades tegevuse, eriti kogukonna tasemel, töölisklassi ühiste aktsioonidega kogukonnagruppides ja ametiühingutes · Luau koostöö ja teadlikkuse tõstmise elemente perekonnaelus, kujundades selle heade isiksuslike kogemuste saamise kohaks, mis oleks vastuolus kapitalistliku ühiskonna võõrandumise ja isoleeritusega · Aidata perekonnal toime tulla turu tarbimisühikuks olemise tagajaärgedega ja roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest · Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel · Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku ühiskonna poolt, keskendumata individuaalsetele probleemidela, laste käitumisele
See sõltub lokaalsetest abiootilistest teguritest, liikidevahelistest suhetest jne. Regionaalne mitmeksisus hõlmab suurema ala liikide mitmekesisust, on võrreldav liikide leviku aladega. Globaalne mitmekesisus on kogu maakera liigiline mitmekesisus, sõltub laialdastest geoloogilistest ja klimaatilistest muutustest. 12. Bioloogilist mitmekesisust mõjutavad primaarsed faktorid: ajalugu ja aeg, keskkonna gradiendid, territooriumi suurus, isolatsioon. Saarte teooria (seoses isoleeritusega). Ajalugu ja vanus BM on suurim vanades ökosüsteemides. Troopilistes vihmametsades on pikka aega ja püsivalt arenenud elupaigad, mis võimaldasid liikide pikaajalist akumuleerumist. Seega ajafaktor on tugevasti seotud ökosüsteemide arengu järjepidevuse häirimisega. Geograafilised gradiendid laiuskraadi gradiendid (BM selge muutumine põhja-lõuna gradiendil oli
Nt merikilpkonnad, linnud, elevant. · Passiivne levimine - organismi ümberpaiknemine mingi välise jõu mõjul tuul, vesi, teised organismid. Nt tormid võivad kanda edasi terveid putukapopulatsioone, hoovused võivad kanda, inimesed kannavad parasiite jne. Saarte biogeograafia. Saar kui biogeograafia mudelobjekt. Isoleeritud keskkond kui saar. Saarte tüübid (mandrilised ja okeaansed, isolatsiooni varieeruvus). Liigirikkuse seos pindala ning isoleeritusega, nende põhjused. Liikide vahetumine saartel (lokaalsed immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega.
hirmuga toimetulek); (4) alternatiivid agressiivsetele käitumisele lahendused, mis on sissejuhatuseks algava temaatika suhtes; (2) (enesekehtestamine, läbirääkimised, teiste abistamine, videosalvestus rollimängust juhuslikult valitud kähe liikme vahel kooperatiivsed oskused); (5) oskused stressiga toimetulekul (paaridesse haaratakse kõik osalejad), mille sisuks on situatsioonid, (toimetulek tõrjutusega, isoleeritusega; toimetulek süüdistusega, kus käsitletakse ühte viiest sotsiaalsetest baasoskustest; (3) probleemi lahendamise oskused); (6) mo-raaliharidus ehk rühmatöö - esitatakse rühmas töötamise reeglid, moodustatakse väärtuste õpetamine (sotsiaalsete dilemmade lahendamine); (7) väikesed (3-4-liikmelised) grupid ja grupi ülesandeks on loovmõtlemise arendamine
annaabi.ee 
