toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased andsid ohvrile negatiivse hinnangu (loll, jobu, nohik). Samuti arvati, et kiusatav on teistest erinev ega seisa enda eest, kui teda kiusatakse. 3. Narkootikumid Kas narkomaania on kooliõpilaste seas probleem? Vastus: paraku küll. Kui ikka paar
kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1. Liider 2. Kaasamineja 7 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 8 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 13 9 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.9 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on
Organisatsiooni suhtlemisvõrgustik erineb kaardist selle poolest, et kirjeldab isikuid, kes kõige tihedamini üksteisega suhtlevad Rollid: Väravavaht strateegiline positsioon võrgustikus, kontrollib informatsiooni liikumist mõlemas suunas Sidepidaja sild erinevate töörühmade/gruppide vahel Kosmopoliit side organisatsiooni ja välise keskkonna vahel (käib messidel ja seminaridel jne) Isoleeritu v. isoleeritud diaad töötavad omaette, ei suhtle eriti teistega. Kommunikatsiooni toimumisviisid : Kommunikatsioon ülalt alla toimub juhtimise kõrgematel tasanditel olevate isikute ja juhtimise hierarhias allpool olevate isikute vahel. Info jagamiseks kasutatakse juhendeid, ametlikke kirju, protseduurireegleid ja käsiraamatuid. Kommunikatsioon alt üles on vajalik õigete otsuste tegemiseks. Info
Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1Liider 2. Kaasamineja 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks. 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata
oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu. Lastel on kindlad reeglid oma lasterühma liikmete hindamiseks, mis sugugi ei pruugi kokku langeda täiskasvanu arvamusega. Põhjusi, miks lastest saab eakaaslaste hulgas isoleeritu, on mitmeid (Laps, kes on tihti haige ja seetõttu harva lasteaias, osutub pidevalt "uueks", teine on pesemata, kolmas ei suuda kiiresti joosta). Tulemuseks on aga see, et lapse sotsiaalne areng saab kahjustada. Vähese populaarsusega laps, lootmata eakaaslaste kaastundele ja abile, muutub tihti egoistlikuks, endassetõmbunuks, ta solvub, kaebab, kiitleb. Sellel lapsel on halb ja teistel on halb temaga. Ebapopulaarsel lapsel
3) Järjestamine 4) Paarisvõrdlus Sotsiomeetriliste meetodiga saadud tulemused lähtuvalt dimensioonidest: Aktsepteerimine – positiivsed valikud Tõrjutus – negatiivsed valikud Sotsiaalne eelistamine – populaatsus kaaslaste seas (pos-neg) Sotsiaalne mõju – kui märgatav on inimene grupis (pos+neg) Kõrge sotsiaalne mõju nii populaarsetel, tõrjututel, vastuolulise staatusega lastel. Sotsiaalsed staatused: populaarne, tõrjutu, isoleeritu, vastuoluline ja keskmine. 6.aprill.2018 Moraalne areng Tähtsaks arenguliseks ülesandeks on õppida vahet tegema õigel ja valel, heal ja halval. Moraalne areng puudutab reeglite ja kokkulepete õppimist, mida indiviid peab tegema interaktsioonis teistega. Moraalsusel on kolm aspekti: 1. Moraalne otsustamine – kuidas indiviidid mõtlevad eetilisest käitumisest ehk kognitiivne
sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B teeb, 2) tõlgendama seda infot, 3) otsima sobivaid reaktsioone, 4) hindama neid reaktsioone ja valima välja parima, 5) selle reaktsiooni esitama
MÕTE Keelemärk on kompleksne märk, mis koosneb tähtistajast ja tähistatust ja nad on komplesselt seotud. Märk on elementaarne ja ta on millegi asendaja märk pole elementaarje ja komplessne ja ei esinda mitte midagi, vaid väljendab. Peirce märgi realiseerimine on konkreetne. Tähistaja ja tähistatu ei saa olla isoleeritu. Tähistaja on alati mingi tähistatu tähistaja ja vastupidi. Seos tähistaja ja tähistatu vahel on suvaline. Tähendus ja väärtus · Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. · Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Saussure toob alati paralleele teiste märgisüsteemidega. Male keel, ja nagu keele puhul pole ka males oluline, kuidas ta on realiseeritud mustad ja valged ruudud, mis võivad olla hoopis teist värvi. Samuti
kaasamineja tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.) iseleeritu vastuoluline Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit. Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu. Isoleeritust ei saa aga suure tõenäo ei saa tõrjutud ja vastiollise staatusega. Temast vb saada kas kaasamineja või liider. Vastuoluline on muutuv staatus, tema juures on prosotsiaalse ja antisotsiaalse käitumine. Läheb positiivsemaks. James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog. Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja
annaabi.ee 
