Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. · Õhurõhu jaotust Maa pinnal nimetatakse baariliseks reljeefiks, sest isobaaride (samarõhujoonte) abil kujutatud õhurõhu jaotus sünoptilisel kaardil meenutab isohüpside (samakõrgusjoonte) abil kujutatud maapinnareljeefi geograafilisel kaardil · Baarilist moodustist atmosfääris, mille keskmes on õhurõhk kõige kõrgem, nim kõrgrõhkkonnaks (antitsüklon)- tähistatuna K, H (high, hoch) ja keerist keskmes madalaima õhurõhuga madalrõhkkonnaks (tsüklon)- tähistatuna M, L (low), T (tief) Atmosfääri üldine tsirkulatsioon e. globaalne
Baromeetriline valem kirjeldab rõhu sõltuvust kõrgusest konstantse temperatuuri korral. Mõõtes üheaegselt rõhku ja temperatuuri erinevatel kõrgustel üle merepinna, saab arvutada nende suhtelise kõrguse - lennuki kõrguse määramine - raadiosondide kõrguse määramine - meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale 11. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid. Baariline väli e õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus. Näitlikult saab esitada isobaaride e samarõhujoonte abil. Elemendid: - Madalrõhkkond e tsüklon - Kõrgrõhkkond e antitsüklon - Madalrõhulohk - Kõrgrõhuhari - Sadul 12. Mille iseloomustamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Milliste tunnuste järgi skaala jaotamine toimub? Mis on ühik? Beaufort'i skaalat kasutatakse tuule kiiruse visuaalseks hindamiseks, arvestades tuule mõju esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (012 palli).
· · Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. · õhurõhu gradient seda tugevam on tuul · · Vaid gradientjõu korral õhurõhkude erinevus kiiresti · ühtlustuks, kuid lisanduvad · Coriolisi jõud- tingitud Maa pöörlemisest ümber oma telje. · hõõrdumisjõud - suunalt vastupidine õhu liikumise (tuule) · suunaga · tsentrifugaaljõud - lisandub liikumisel mööda kõverjoont · Tuul maapinna lähedal ei liigu kunagi sirgjooneliselt . · Tuul on kallutatud isobaaride tsüklonaalse/ · antitsüklonaalse kõveruse järgi · ·...puhub tuul kellaosuti liikumise · suunas keskpunktist väljapoole · ·...puhub tuul vastu kellaosuti · liikumise suunda keskpunkti poole Madalrõhkkonna e. tsükloni... · ...tekkele aitavad kaasa · õhumassi soojenemine · ? sooja õhu tõus · ? õhukihi paksuse · suurenemine · ? kõrgemates õhukihtides · õhu laiali voolamine - · divergents · ? madalamates õhukihtides
Meie meteoroloogia jaamadel on kõrguse määramisel olnud lähtepunktiks Kroonlinna nullpunkt. Õhurõhk on muutlik. Teatavatel tundidel õhurõhk tõuseb, teistel langeb. Eriti selge on kõikumine troopikas, sealt eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned. Isobaaride joonestamisel nende otsad ühinevad ja tekivad kinniste isobaaride poolt piiratud alad. Kui õhurõhk on seal ala keskkohas kõrgem kui äärtel, siis on tegemist antitsükloni e. kõrgrõhkkonnaga. Kui kujuneb selline rõhkkond, mille keskkohal on õhurõhk madalam kui äärtel, siis seda niemtatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Suvel on õhurõhk mandrite kohal madalam, ookeanide kohal kõrgem. Talvel on vastupidi. Ekvaatoril on õhurõhk aasta läbi ühtlaselt madal.
Atmosääri staatika põhivõrrand näitas kuidas muutub õhurõhk väikese kõrguse (dz) muutuse korral. Kasutatakse: lennuki kõrguse määramine, raadiosondide kõrguse määramine, meteojaamades õhurõhkude taandamiseks merepinnale. 14. Mis on baariline väli ja nimeta selle elemendid. Baariline väli e õhurõhu väli on õhurõhu territoriaalne jaotus (määratud igas geograafilises punktis). Näitlikult saab esitada isobaaride e samarõhujoonte abil. Isobaarkaardid tehakse meteojaamade andmete põhjal. Baarilise välja elemendid: Madalrõhkkond e tsüklon, Kõrgrõhkkond e antitsüklon, Madalrõhulohk, Kõrgrõhuhari, Sadul. 15. Mille iseloomustamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Milliste tunnuste järgi skaala jaotamine toimub? Mis on ühik? Tuule kiiruse visuaalseks hindamiseks kasutatakse Beaufort'i skaalat. Jaotamine toimub tuule kiiruse järgi. Ühik on m/s 16
Positiivne faas-õhurõhu erinevus kahe mõjutrentrivahel on suur. Sel juhul on läänevool tugev ja Euroopas on keskmisest soojemad ja vihmasemad talved. Negatiive faas- õhurõhu erinevus on väike- Sel juhul on läänevool nõrk või peatunud. Sel juhul on Euroopa talved külmad ja kuivad. Isobaar- sama õhurõhuga alasid ühendav joon. Mida suurem on õhurõhu muurus pikkusühiku kohta(mida tihedamalt nad asetsevad), seda suurem on tuule kiirus. Isobaaride intervall- kahe järjestikese isobaari väärtuste vahe. Õhu suhteline (relatiivne) niiskus ja seda mõjutavad tegurid. Suhtelist niiskust, mida defineeritakse kui õhu veeauru rõhu ja antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet, saab tõsta: 1) Tõstes veeauru hulka õhus. Kui õhus on veeauru rohkem, on suurem ka selle veeauru poolt avaldatav rõhk 2) Langetades õhu temperatuuri. Külmas õhus, kus õhu molekulid paiknevad tihedalt koos, on
2) Konstantse tiheduse korral rõhu horisontaalgradient ja seega ka geostroofiline hoovus ei sõltu sügavusest. Seda olukorda nimetatakse barotroopseks voolamiseks. Sama olukord esineb ka siis, kui tihedus kasvab sügavusega, kuid samarõhupinnad (isobaarid) on paralleelsed (joonis 8.3,a) samatiheduspindadega (isopüknidega). Ookeanis enamasti temperatuur, soolsus ning seega ka tihedus muutuvad nii horisontaalis kui ka vertikaalis nii, et isopüknid on isobaaride suhtes kaldu (joonis 8.3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega. Seda nimetatakse barokliinseks voolamiseks. Kiiruse jaotuse arvutust (8.9)-(8.11) mõõtmistulemuste põhjal nimetatakse dünaamiliseks meetodiks. Praktikas arvutatakse kõigepealt tiheduse andmetest välja nn dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks nimetatakse dünaamiliste kõrguste interpoleeritud jaotust mõõtepunktides leitud väärtuste põhjal. Edasi leitakse seose (8
keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg- või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris
langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Pindala vektor on vektor, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Loeng 8 · Absoluutne temperatuuriskaala. Absoluutse (Kelvini) temperatuuriskaala nullpunkt 0K vastab temperatuurile -273°C, mis on isobaaride (V=0) lõikepunktiks t°-teljega. Kraadi suurus Celsiuse ja Kelvini skaalal on sama (defineeritud vee kolmikpunkti kaudu 1K=1/273,16). Absoluutne temperatuur (K) T=t°C+273. · Tasakaaluline olek. Olekuvõrrand annab seose gaasi olekuparameetrite p, V ja T vahel tasakaaluolekus. Termodünaamikas ei räägita gaasist, vaid selle olekust, ehk olekuparameetrite väärtuste komplektist. Olekuparameetrite muutumist
Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient. Mingi meteoroloogilise elemendi väljakujutamisel on kõige otstarbekam kanda erinevates punktides kaardile antud meteoroloogilise elemendi (temperatuur, õhurõhk jm) väärtused ja hiljem ühendada joontega ühesuguse väärtusega punktid. Selliseid jooni nimetatakse sama- ehk isojoonteks. Rõhu ehk baarilise välja isojooni nimetatakse isobaarideks.
Varajasatel hommiku tundidel on atmosfääri alumine piir 0.5 km aga päeval 1-2 km. Teooria pole päris õige , tegelikkuse peaks viskoossuse koefitsent kõrguse suurenedes kasvama. Vabas atmosfääris kus turbulent tekib vaid erioludes (jugavoolud) kujuneb Coriolise jõu mõju välja gesostroofiline tuul. Isobaar ehk samarõhujoon Gradienttuul- Hõõrdevaba tuul , mis esineb igasuguste isobaari joonte korral.Sirgete ja paralleelsete isobaaride korral aga Gesotroofiline tuul . Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub Coriolise jõud , mis kallutab õhuosakest paremale (põhjapoolkeral) tema olemasolevast liikumissuunast
tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb mis on nagu briisidki ööpäevase perioodiga. Lumikatte kujunemine ja muutumine. kasutada veel ka siseriiklikke vi sirgjooneliste isobaaride korral vabas Tekivad neil nõlvadel, mis päeval tugevalt atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult 5 regionaalseid koode, mille standard on 3035
Võttes selle uue skaala nullpunktiks, saame absoluutseks temperatuuriks . 43 Uut skaalat nimetame Kelvini skaalaks rakendaja W. Thomsoni aadlinime - lord Kelvin - järgi. Kelvini skaala ühik on kelvin, tähis K (ilma kraadimärgita). Absoluutse (Kelvini) temperatuuri korral on rõhk ja ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuurist: Kelvini skaala: Isobaaride lõikepunkt t°-teljega (V = 0) vastab temperatuurile -273°C, mis vastab absoluutsele temperatuurile 0K. p = c1 T, kui V = const V = c2 T, kui p = const Neid kahte koos kolmanda, Boyle-Mariotte'i seadusega nim. isoprotsesside võrranditeks; isoprotsess on selline protsess, kus üks olekuparameetritest on konstantne. Konstantsel temperatuuril toimuvat nimetame isotermiliseks,
annaabi.ee 
