kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest • Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Raske tervisekahjustus ja tuvastamine • Tervisekahjustuse kohtuarstliku
tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. [4] 2.2. Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 2.3. Organiseeritud kuritegevus Organiseeritud kuritegevuse lihtsam määratlus on organiseeritud püüe koguda seadusevastaselt rikkust. Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv
ja tuttavate käest ostes. Paljud neist ütlevad, et nad ostsid relva enesekaitseks, mitte kuriteo toimepanemiseks. Mõned sotsioloogid viitavad kurutegeliku subkultuuri olemasolule. Vaesed noored mehed, eriti kui nad pärinevad sellistest etnilistest gruppidest, mis rõhutavad meheau, õpivad keskklassi noortest tõenäolisemalt kasutamata vägivalda vaidluste lahendamiseks. 0.2 Varavastased kuriteod Isikuvastaseid kuritegusid on suhteliselt vähe võrreldes varavastaste kuritegudega. (1987.aastal teatati politseile rohkem kui 3 miljonist vargusest, ligi 6 miljonist röövimisest ja umbes 1 miljonist mootorsõiduki ärandamisest). Kuritegevus on muutnud paljud kodud kindlusteks. Varavastasest kuriteost tuleb rohkem teateid politseile suurtest linnadest kui maapiirkondadest. 4 0.3 Organiseeritud kuritegevus
Kui aga sama juhtub kuskil Tartu Tammelinnas, on tõenäoliselt tegu kiremõrvaga. Naiste agressiivsus on nüüdsel ajal menukas teema, näit filmides, ilukirjanduses, kunstis, meelelahutuses ning ka videomängudes. Naisi kujutatakse sageli sarnaselt meestega. Selge, et enamus elusliikide isased on agressiivsemad kui emased, vähemasti on see nähtavam. Vägivallastatistika paljudes riikides näitab, et mehed saadavad korda naistega võrreldes 10kordse määra isikuvastaseid- ja vägivallakuritegusid. Naiste ja meeste agressiivsuse erinevused Agressiooni psühholoogilised teooriad on rajatud silmas pidades mehe agressiooni: mehe e isase agressioon on olnud agressiooni põhimõtteline mudel. Alles 1980ndail hakati tõsisemalt suunama tähelepanu naiste käitumisele, isiksuse omadustele, elutingimustele. Mitmed uurijad on pidanud naiste-tütarlaste agressiivsust nii leebe või olematuna, et seda ei vaevutud võtma uurimusobjektiks
13 ja 14 järgi riigi ülesanne. Seega tasakaalustavad isikute põhiõigused üksteist. Kohtunikud märkisid ka, et ainuüksi isiku ohtlikkusest realiseeruva riski vältimise eesmärgil vabaduse võtmine on nii PS § 20 lg 2 p 5 kui EIÕK art 5 lg 1 punkti e järgi lubatav nakkushaigete, vaimuhaigete, alkohoolikute, narkomaanide puhul, ka hulkurite puhul. Nende isikute ohtlikkus võib olla aga kordades madalam kui korduvalt isikuvastaseid kuritegusid toime pannud isikute oma. EIK seisukohtade järgi on nõutud, et karistusjärgne kinnipidamine peab preventiivse vahendina oluliselt erinema vabaduse võtmisest karistusena, st karistusjärgse kinnipidamise korraldus tuleb tagada selliselt, et isikule kaasneks sellega lisaks vabaduse võtmisele vaid minimaalseid kitsendusi. neid tuleb eraldada vabadusekaotuse kandjatest ja nende suhtes
aastat sunnitööd. Võrreldes karistuste erinevust, on ilmselge, et vaimuliku tapmist peeti palju raskemaks ja olulisemaks süüteoks kui tavainimese kavatsetud tapmist. Sellist eristamist UNS-s ei esinenud. Seda võib seletada sellega, et UNS koostajad ei näinud vaimuliku tapmises erikoosseisu, mida oleks vajalik olnud sätestada UNS usuvastaste süütegude peatükis. Vaimuliku tapmine oleks pidanud olema lahendatud UNS isikuvastaste süütegude koosseisude raames, kuid kuna UNS-s isikuvastaseid süütegusid ei reguleeritudki, tuli kohtul rakendada vananenud NS sobivaid usuvastaseid õigusnorme või NS tapmise üldkoosseisu. Artikli autori käsutuses pole ühtegi kohtulahendit vaimuliku tapmise kohta. Seega pole võimalik asuda konkreetsele seisukohale, milliseid norme võis kohus selliste süütegude puhul rakendada. 4. Kokkuvõte
Eluaegse vanglakaristuse rakendamise praktika näitab, et enamikul juhtudest vaadatakse kuriteo ja kurjategijaga seotud asjaolud teatava aja möödudes üle, mis sageli tähendab eluaegse vanglakaristuse muutmist tähtajaliseks vabadusekaotuseks. Hoopis keerulisem on võrrelda sunnanuhtluse ja eluaegse vanglakaristuse üldpreventiivset efekti - nende karistuste mõju kogu ühiskonnale. Enamasti on küsimus püstitatud järgmiselt: kas sunnanuhtluse rakendamine hoiab ära raskeid isikuvastaseid kuritegusid ning kas surmanuhtluse kaotamine suurendab niisuguste kuritegude toimepanemise sagedust riiklikus mastaabis? Inglismaal ja Walesis kehtestati moratoorium sunnanuhtluse suhtes tapmise eest 1965. aastal ning siis kardeti isikuvastaste kuritegude hüppelist kasvu. 1969. aastaks oli selge, et midagi niisugust ei toimunud, ja see oli põhiargument Briti parlamendi otsusele asendada surmanuhtlus eluaegse vanglakaristusega "igaveseks"
ühes USA uuringus järeldusele, et oodatava formaalse sanktsiooni mõju puudub teatud riskirühmadesse kuuluvate kurjategijate90 puhul. Ei leitud ühtegi olulist seost oodatava avastamistõenäosuse ja delinkventse käitumise vahel. Seejuures ei puudunud seos mitte ainult ,,mala in se"-deliktide91 puhul, vaid ka ,,mala quia prohibita"-deliktide juures.92 Selle uuringu puhul torkab silma just valimi sotsiaalsed karakteristikud, kuna ka Eesti enamuse isikuvastaseid kuritegusid toime pannud inimeste elukeskkond ja tulevikuperspektiivid vastavad enam-vähem neile. Teine põhjus karistuse väheses hirmutamisefektis klassikaliselt raskete kuritegude puhul võib peituda ka selles, et neid pannakse enamasti toime afektiseisundis, mille puhul ei saa rääkida enam ratsionaalselt kalkuleerivast inimesest.93 Eeltooduga saab selgitada ka seda, miks Eestis vaatamata kõrgele avastamisprotsendile
) Üks riikide põhiülesandeid on muuta inimõiguste rasked rikkumised kriminaalkorras karistatavaks. (EIK, X. ja Y. vs. Madalmaad, nr 8978/80, 26. märts 1985). Selle eesmärk on kaotada võimalus, et selliste kuritegude sooritajad jääksid karistuseta. Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi Riigid peavad näiteks tagama õiguse elule, kehtestades tõhusad karistusõiguse sätted, mis heidutaksid inimesi sooritamast isikuvastaseid kuritegusid ning mida toetaks õiguskaitsesüsteem, mille eesmärk on nende sätete rikkumisi ennetada, vähendada ja karistada. (EIK, Osman vs. Uhendkuningriik, nr 23452/94, 28. oktoober 1998, punkt 115. Vt ka EIK, Menson vs. Uhendkuningriik, nr 47916/99, 6. mai 2003, punkt 1) Sarnased kohustused tulenevad artiklist 3. (EIK, Valiulien vs. Leedu, nr 33234/07, 26. märts 2013, punkt 74.) See hõlmab ka väärkohtlemist eraisikute poolt. (EIK, Mehmet Umit Erdem vs. Turgi, nr 42234/02, 17
annaabi.ee 
