Informatsiooniline enesemääramine Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta
· Autoriõigus tekib teose loomisega (vajalik tajutav väljendus) automaatselt · Copyright, patent, leping · Teoste edasi levitamine, välja rentimine, avalik esitus jms on enamasti autori või levitaja poolt lepinguga piiratud · Isiklikuks tarbeks (mitteäriliselt) tohib kopeerida (ka võrgust "tõmmata") ja sõpradega koos vaadata Delikaatsed isikuandmed Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 alusel on delikaatseteks isikuandmeteks: · Poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; · Etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; · Andmed terviseseisundi või puude kohta; · Andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; · Biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis
(Annus 2006, lk 280-281) Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu lugejakaardi saamiseks, astub spordiklubi liikmeks, avab pangakonto jne. Isikuandmeid võidakse koguda otse üksikisikult või olemasolevast andmebaasist. Neid andmeid võidakse seejärel kasutada muul otstarbel ja/või jagada teiste isikutega. Isikuandmeteks võivad olla mis tahes andmed, mis võimaldavad isiku identifitseerimist, näiteks nimi, telefoninumber või foto. Infotehnoloogia areng ja uued telekommunikatsioonivõrgud võimaldavad isikuandmeid lihtsamalt edastada ka teistesse riikidesse. Selle tulemusena töödeldakse ühe liikmesriigi kodanike andmeid vahel teistes liikmesriikides. Isikuandmeid võib töödelda (nt koguda ja edaspidi kasutada) ainult juhul, kui:
varjatud jälgimise, vaatluse, ahistamise jms eest. (Nõmper & Tikk 2007: 76) Definitsioonid, mida mõeldakse mõiste “isikuandmed” all, on erinevad nii Euroopa direktiivides kui ka siseriiklikult (Nõmper & Tikk 2007: 76). Eesti isikuandmete kaitse seaduse (2008) järgi on isikuandmed kõik andmed, mis võimaldavad inimest tuvastada. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed n-ö “tavalisteks” ja delikaatseteks isikuandmeteks. Delikaatsed isikuandmed kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu. Samuti loetakse delikaatseks andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Delikaatsed isikuandmed on ka erinevad biomeetrilised andmed. Kõik
mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni; 9.2.2. teave turvasüsteemide või turvameetmete kirjelduse kohta; 9.2.3. eelnõud ja selle juurde kuuluvad dokumendid või töölehed enne nende allakirjutamist; 9.2.4. põhjendatud juhtudel asutusesiseselt adresseeritud dokumendid, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded); 9.2.5. isikuandmeid sisaldavad dokumendid. 9.3. Isikuandmeteks, mille suhtes kehtib juurdepääsupiirang ja mis on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks, loetakse delikaatsed ja muud eraelulised andmed (edaspidi eraelulised isikuandmed). 9.4. Delikaatsed isikuandmed on: 9.4.1. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 9.4.2
üleneja sugulase, õe või venna kirjalikul nõusolekul, välja arvatud juhul, kui isikuandmete töötlemiseks nõusolekut ei ole vaja, või juhul, kui andmesubjekti surmast on möödunud 30 aastat. Mitme pärija või muu käesolevas lõikes nimetatud isiku olemasolul on andmesubjekti isikuandmete töötlemine lubatud neist ükskõik kelle nõusolekul, kuid igaühel neist on õigus nimetatud nõusolek tagasi võtta. Eelpoolnimetatud nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldavateks isikuandmeteks on üksnes andmesubjekti nimi, sugu, sünni- ja surmaaeg ning surmafakt. 3) Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta. IA töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: seaduse alusel; välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud ülesande täitmiseks; üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui
Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta PatS §-s 8 (patentsuse kriteeriumid) sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. 33. Mis on isikuandmed? + Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsuse kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. + Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. · poliitilised, usulised, maailmavaatelised veendumused
51. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku. Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada sõltumatult teistest osadest ning mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 52. Mis on isikuandmed? Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 53. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) • Vabatahtlik • Selge/konkreetne • Informeeritud/teadlik 54. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu kohustusse puutuvat)? (essee küsimus) Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida
enesemääramisõiguse piirangud on lubatud ainult ülekaaluka üldise huvi korral. Piirangud peavad tulenema seadusest, vastavad normid peavad olema õigusriigile omaselt selgelt ja konkreetselt sätestatud. Lisaks peab olema tagatud organisatoorsete ning menetlusõiguslike ettevaatusabinõude täitmine, et välistada inimõiguste rikkumine. Eelmainitud informatsiooniline enesemääramisõiguse kaitsmine ongi isikuandmete kaitse eesmärk. Isikuandmeteks peetakse kõiki füüsilise isiku kohta käivaid andmeid, sealhulgas iseenesestmõistetavalt ka isiku nime kui üht peamist isikut identifitseerivat tunnust. Informatsioonilise enesemääramisõiguse kohaselt on igal inimesel õigus otsustada, millisel määral ja milliseid andmeid töödeldakse. Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus, mis hõlmab ka informatsioonilist enesemääramisõigust. See tähendab igaühe õigust ise
on isik tuvastatud või tuvastatav. Andmed, mille alusel on võimalik isikut identifitseerida, on isikuandmed ehk teiste sõnadega on isikuandmed kõik isiku identifitseerimist võimaldavad andmed. Andmekaitse seisukohalt omavad tähtsust need andmed, mille puhul on isiku andmete alusel identifitseerimiseks kuluv aeg ja kasutatavad vahendid mõistlikud. Andmete sisu ning sisust tuleneva riive intensiivsuse järgi jagunevad isikuandmed tavalisteks või üldisteks isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks. Üldjuhul õigusaktid loetlevad, millised isikuandmed on delikaatsed ning kõik ülejäänud isikuandmed, mis loetelusse ei kuulu, on üldised isikuandmed. 12 13 Isikuandmete liigitamise vajaduse delikaatseteks ja tavalisteks isikuandmeteks on tinginud vajadus kaitsta õigussuhtes poolt, kes on õigussuhte olemusest
Lk 350 ( table 2) Lk 373-406 Organisatsiooni töö korraldamine 1 Miks on vaja tegevusi dokumenteerida? Tegevuste dokumenteerimise vajadus tuleneb ettevõtte vajadusest paremini korraldada oma tööd, tagada õigusi ja fikseerida kohustusi ning jälgida seadusi ja ettekirjutusi. 2 Mis on dokumendihaldus? Dokumendiahlduse puhul on tegemist väärtusliku teavet sisaldavate dokumentide säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega. 3 Mida loetakse isikuandmeteks ja kuidas neid liigitatakse? Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega on enamik isiku kohta käivaid andmeid isikuandmete kaitse seaduse mõsites isikuandmed ja nende töötlemisel tuleb täita kõiki nõudeid, mis erinevate isikuandmekategooriate kohta kehtivad. Isikuandmete liigitus: 1. ISIKUANDMED, 2
annaabi.ee 
