sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi. Seepärast oli vaja nimekirja veel tihendada, mille tulemusena tekkis 35 sõnade hiidrühma. Hiljem eraldas Cattell nimekirja põhjal 12 primaarset isiksusefaktorit, mis koos nelja lisafaktoriga said kokku isiksuseküsimustiku (16 PF). Fiske tegeles Cattelli tööga edasi, ta lihtsustas nimekirja veelgi, jättes alles 22 olulisemat isiksuseomadust. Ta lasi 128 kliinilise psühholoogia praktikandil iseloomustada end. See uurimus viis teda järelduseni, et isiksuse kirjelduseks piisab vaid 5 faktorist. Need olid ( eneseväljenduse kindlus, konformus, emotsionaalne kontroll, sotsiaalne adapteeritus, intellektuaalne uudishimu. Uue põlvkonna isiksuseteooriad Kõige suurem teene Eysenckil. Ta avaldas raamatu ,,Isiksuse dimensioonid", mis sisaldab terve hulga olulisi ideid, millel tugineb tänapäeva isiksuseteooria. Tema arvates on
- Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7 - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!)
personality. Current Directions in the Psychological Science,11, 50-54. S: Asendorpf, J. B. (2004). Personality: traits and situations. In P. J. Corr & G. Matthews (Eds.), The Cambridge Handbook of Personality Psychology. Cambridge: Cambridge University Press. S: Cervone, D. & Shoda, Y. (1999). Beyond traits in the study of personality coherence. Current directions in psychological science, 8: 27-32. Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem? Millise omaduste puhul on indiviididevahelised erinevused suuremad, kui tavapärane indiviidisisene hajuvus? (See ei ole eksamil automaatselt eeldatav teadmine, vaid eelkõige küsimus joonise mõistmise kohta!)
mis võivad olla isiksuse kui tervikuga tugevamini või nõrgemini seotud. Teise kõrgema tasandi kujundavad inimesele harjumuspärased teod või mõtted, reaktsioonid, millel on kindlatel asjaoludel tendents korduda. Akt kolmandal tasandil on isiksuse jooned suhteliselt püsivad ja tähtsad omadused. Iseloomujoonte kujundajaks on esmaste harjumuste kordamine. Kõrgemal astmel asuvad tema muudelis isiksuse superfaaktorid ehk tüübid. Tüübi moodustavad mitu omavahel seotud isiksuseomadust koos. Ta ka tõi välja kaks tüüpi ehk põhimõõdet: ekstravertuse introvertsuse ja stabiilsuse neuritismi, millele hiljem lisas ka psühhotismi, vastapoolusega superego jõud. Ta väitis, et superfaktorid on bimodaalsed: samal ajal kui enamikus inimestes on mõtlema vastapooluse omadusi, on vastandäärmustusse kuuluvaid palju vähem kui jaotustelje keskele jäävaid. Isiksuse kahe mõõtme omavahelisel ühendamisel kujuneb neli inimtüüpi. Mille selged ja veenvad
Näiteks diplomaadi suhtlemisstiil nõuab omi reeglid ja oma etiketti, samas kui müüja ametis oleva inimese puhul vaevalt need nõudmised vajalikuks osutuvad. Suhtlemisjulgus areneb igal töökohal vastavalt selle ameti spetsiifikale ning uute teadmiste ja oskuste omandamise käigus. Öeldakse, et hea suhtleja on alati avatud ja oskab välja tulla igast olukorrast. 9 Suhtlemisjulgust kui isiksuseomadust saab näha ka julgusena kohtuda iga päev uute inimestega, olla avatud tööalaste olukordade ja probleemide lahendamisele ning seejuures säilitada enda arvamus. Suhtlemisjulgusega võivad kaasa käia ka sellised isiksuseomadused nagu mõjukus, enesekehtestamisvõime, konfliktsituatsioonide juhtimine ning kõige selle juures vajaliku kommunikatsiooni arendamise oskus! Loomingulisus ja loovus Iga tööala eeldab inimeselt individuaalset loovust, nii ka sekretäritöö. Sekretäri ametis on
Uurimismeetodid · Eksperiment; pseudoeksperient · Vaatlus · Intervjuu · Küsimustik · Arhiiviandmete analüüs · Psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid 3: ISIKUSEOMADUSTE KLASSIDITSEERIMINE Kenn Konstabel Klassifitseerimine · Milliseid "omadusi" isiksusepsühholoogia käsitleb · Käitumine ja omadused · Omaduste empiiriline klassifitseerimine · Implitsiitsed isiksuseteooriad Käitumise sagedusjaotus · Isiksuseomadust võiks defineerida kui mingit liiki käitumise (v seisundi) sagedust. Inimesi ei erista ainult mingi seisundi v käitumisviisi keskmine tase, vaid ka variatiivsus. · Mõõtmine: käitumise vaatlus või kogemuse väljavõtte meetod (experience sampling = ecological momentary assessment) Leksikaalne lähenemine · Idee: iga olulisema individuaalsete erinevuste kategooria jaoks tekib keeles varem või hiljem eraldi sõna (mida olulisem see kategooria on, seda rohkem tähenduselt lähedasi sõnu)
vahenditega realiseeritavate probleemide asemel? (loovus) · Kas kas jääte vaidlustes pigem kaotajaks kui võitjaks? (alluv) · Kas eelistate töötada pigem inimeste masinate kui inimestega? (töötab inimestega) · Kas peate end pedantseks inimeseks? (pedant) Kasutaja vastused küsimustele on n-valentsel (näiteks kolme- või viieväärtuselisel) skaalal. Ühe küsimusega üritakse haarata mingit kindlat kitsast isiksuseomadust või isiksuseomaduste paari (loovus, alluvus-domineerivus). Kogudes kokku kõik küsimusd-vastused võib sisendkeelena mõista ka näiteks järgmist teksti: Mulle meeldib töötada pigem inimeste, kui masinatega ('pigem jah' töötan inimestega). Jään vaidlustes pigem võitjaks kui kaotajaks ('pigem jah' domineeriv). Mulle meeldib töötada nii omandatud teadmiste piires lahendatavate probleemidega kui uute, senitundmatute probleemidega ('ei oska öelda' loov).
suuresti juhi rahulolu ja edukuse tema töös, juhtide puhul on isiksuse skaalat palju uuritud ja selgitatud välja tõhusatele juhtidele omane optimaalne isiksuseomaduste tase või dispositsiooni vahemik (nt reserveeritud seltskondlik; usaldav kahtlustav)(Brooks 34). Isiksuslike dispositsioonide suhteline püsivus võimaldab ennustada indiviidi käitumist eri situatsioonides. Mitmel pool maailmas läbiviidud uuringud on näidanud, et juhtide edukust iseloomustavad viis peamist isiksuseomadust: · emotsionaalne stabiilsus · ekstravertsus · sotsiaalsus · meelekindlus · avatus Head juhid on nende näitajate taseme poolest omavahel sarnased, eristudes märgatavalt üldisest elanikkonnast. Käitumist mõjutavad individuaalsed omadused võib liigitada: · Kognitiivsed omadused · Isiksuslikud omadused 56 · Sotsiaalsed omadused
annaabi.ee 
