Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ISIKSUSE ARENG POSTMODERNISTLIKUS ÜHISKONNAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
postmodernism, postmodernistlik, kunst, postmodernse, postmodernistlikus, postmodernne, ühelt, identiteet, tahad, seotus, fragmentaarsus, määratlus, isiksused, suhtumist, stress, elukaare, tervikuna, elutee, ülim, teisalt, valikuid, kerkib, sotsiaalsus, ühistegevus, vahetab, töökollektiiv, tööeetika, moraalsed, tahtejõud, distsipliin.................................................. 18 5.2Euroopalik arusaam inimõigustest...............................................................18 5.3Inimõigused arengumaades.........................................................................19 5.4Inimõigused ja kodakondsus.........................................................................20 6.Postmodernne ühiskond.................................................................................... 22 6.1Modernse ja postmodernse ühiskonna erinevused.......................................22 6.2Teadmiste ja väärtuste roll ühiskonnas.........................................................23 6.3Inimsuhted postmodernses ühiskonnas........................................................24 Kokkuvõte............................................................................................................. 26 Kasutatud kirjandus.........................................................................................
Väärtuste konflikte tekib tavaliselt erisuunalistest väärtustraditsioonidest. Oluline on teadvustada väärtusi. Teravkonflikt võib tekkida individuaalsete väärtuste, ametialaste väärtuste ning töökollektiivis valitsevate arusaamade vahel Normaalse arengu korral saavutab inimene oma elukaares sotsiaalse küpsuse ja tema isiksuslikud omadused väljenduvad maksimaalsel tasemel, pälvides ühiskondlikus olemises heakskiidu. Meie elame aga segadust tekitavas postmodernistlikus ajas, mil "normi" määratlemise suhtelisusega kaasneb erinevate tõdede paljusus ning illusioon tolerantsist kui kõikelubatavusest. See tähendab, et lõppkokkuvõttes hägustub arusaam inimeseks olemise ülevast kutsest ja väärikast kohustusest. Tegelikult ei ole kõikelubaval ükskõiksusel aga midagi ühist empaatia või halastava arusaamisega kaasinimese loomust ja eluteed kujundavatest teguritest.
Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia
2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos (kreeke k. üldistatud teadmised). Nagu üldiselt sotsiaalteadused, nii on ka sotsioloogia seotud ühiskonna holistliku käsitlemisega, tema funktsioonide, ja institutsioonidega ning môjutajatega ja muutujatega. Seega käsitleb sotsioloogia ühiskondi ja nende sôltuvaid omadusi. Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest, kuidas sotsioloogiat kui teadust käsitletakse ning kuidas sporti vaadeldakse sotsioloogilistest aspektidest. Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest
ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst. Kirjandus seega fluktueerib, olles vaheldumisi kirjavara või sellest sõltumatu, nihkudes kaunite kunstide suunas ja kaugenedes neist taas. Kuid kirjanduse eristamiseks on olemas kriteeriumid. Suurteose ehk kaanon on kujunenud ilusa ja üleva kategooria põhjal. See arusaam on mõjustatud Platoni esteetikast, mille kohaselt kunst peab lähenema absoluutsele ilule. Kui kirjandus neile kategooriale vastab, on ta tõeline. Isegi tänapäeval, kus absoluutsed kategooriad enam ei kehti, kipuvad traditsioonilisemad seda liini järgima. Mõnikord räägitakse kirjandusele omasest struktuurist ja keelest. Retoorika määrab teksti kuuluvuse. Kirjanduse keel on kujundlik. Kui on tegemist mittekujundliku keelega, pole see enam kirjandus. Kuid ka teaduse keel võib olla kujundlik ja metafoorne
jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi. Näiteks Viimne romantik, peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill-Kerkerill. Aga ei saa
küllaltki mitmetahuline. Juhid otsustavad, milline peab olema organisatsioon (või selle allüksused), millised peavad olema selle eesmärgid ja poliitika turgudel, milliste eesmärkideni on vaja jõuda efektiivsuse ja tootlikkuse alal, milliseid meetodeid tuleb selleks kasutada, kui palju ja milliseid töötajaid, erinevaid materjale ja finantsressursse firma vajab ja kui palju saab ta neid endale lubada. Juhtimisedu saavutamise kunst seisneb eelkõige selles, et : · teha tarbijale vajalikke asju õigel ajal, · teha neid asju kvaliteetselt ja tootlikult, et tänu sellele saada minimaalsete kulutuste juures maksimaalset kasu. Erineva tasandi või organisatsiooni juhtide poolt lahendatavad konkreetsed ülesanded võivad omavahel oluliselt erineda. Samal ajal on nende tegevuses, sõltumata ametikohast ja tegevusalast palju sarnast ja ühist: neil
annaabi.ee 
