tütarorganismile 21. Mis on suguline paljunemine? Gameetide moodustumine, nende paarikaupa ühinemine ja sügoodi moodustumine 22. Kus tekivad gameedid? Gametangiumites 23. Mis on emakas? Suletud elund, milles arenevad seemnealgmed 24. Mis on risttolmlemise viisid? Geitonogaamia - ühe taime piires, erinevate õite vahel Ksenogaamia - võõrtolmlemine erinevate isendite vahel 25. Mis on kohastumised taimedel iseviljastumise vältimiseks? - Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isasõied - Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine - Keemilised retseptorid emakasuudmel (spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja aktiveerivad nende idanemise või mitte) 26. Mis on apomiksis? Loote areng viljastumiseta 27. Millised on seemnete levimuse viisid: Iselevi: - paiskviljad - gravitatsioon Tegurlevi: - tuullevi - vesilevi - inimlevi - loomlevi 28
4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga. Mendel kasutas hübridiseerimismeetodit s.t ristas erinevate pärilike omadustega organisme ja uuris nende tunnuste avaldumist ja päritavust järglastel. Oma katsetes kasutas ta herneid ja hunditubakat. Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest,
4. tekkinud sügoodid peaks olema võrdse elujõuga. Mendel kasutas hübridiseerimismeetodit s.t ristas erinevate pärilike omadustega organisme ja uuris nende tunnuste avaldumist ja päritavust järglastel. Oma katsetes kasutas ta herneid ja hunditubakat. Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele – taimede pikkus, seemnete värvus. Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata sellest,
Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese
Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012). Salutakjas (Arctium nemorosum) Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012). Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum) Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie 6 bioloogilisi omapärasusi võrreldes teiste orhideedega
levisid Mendeli ideed kiiresti ja seda eeskätt tänu inglise bioloogi William Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip 16
Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata
Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Monohübriidne ristamine: dominantsuse ja lahknemise printsiip Mendel ristas kõrgekasvulisi hernetaimi kääbuskasvulistega. Järglaskond oli kõrgekasvuline sõltumata
Allee effekt – paljunemise ja ellujäämise võimekused kasvavad seoses populatsiooni kasvuga. Väikeses populatsioonis on geneetiline varieeruvus madalam. Looduslike tingimuste muutudes ei pruugi populatsioonil olla sobivat genotüüpi muutunud tingimustes ellujäämiseks ning paljunemiseks. Nt. risttolmlevates populatsioonides (kuninga-kuuskjalg on risttolmleja) võivad populatsiooniarvukuse kahanedes ja iseviljastumise osatähtsuse suurenedes avalduda kahjulikud retsessiivsed alleelid, mis päritakse mõlemalt vanemalt 11.Elurikkuse tulipunktid. Liike on maal 5-50 miljonit. Liigid pole jaotunud ühtlaselt, nad on koondunud troopikasse, kus on aktiivne liigitekke protsess. 12.MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Saarte uuringud. Liigirikkus oleneb ka saare kaugusest lähimast mandrist/saarestikust ja saare vanusest
muutunud sõltumatult paljunevateks iseseisvateks taksoniteks Polüploidiseerumine – toimub kromosoomiarvu muutumine, kordistumine autopolüploidid allopolüploidid 30-70% tänapäevastest taimeliikidest arvatakse olevat polüploidid 6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Apomiksis - Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 75 % teadaolevatest apomiktidest kuulub sugukondadesse: 1. kõrrelised 2. korvõielised 3. roosõielised 7. Ühe-, kahe- ja kolmekojalised taimed Monoöötsiline e. ühekojaline – isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied 8
olevate tunnuste loetelu ja varieeruvuse kirjeldus. 5. Liikide tekkimine Liigiteke on evolutsiooniline protsess, mille käigus moodustuvad uued liigid. Liigid tekivad, muutuvad ja kaovad, liikidel on ajalugu. 6. Ühevanemalised liigid, apomiksis Ühevanemalised liigid Uniparentaalsetel liikidel jääb ära geneetilise informatsiooni vahetus isendite vahel. Isendid paljunevad vegetatiivselt, partenogeneetiliselt, apomiktselt või iseviljastumise teel. Lisaks pärilikele mutatsioonidele tekivad neil üksteisest üha enam erinevad kloonid, mis loodusliku valiku toimel moodustavad üksteisest rohkem või vähem erinevaid mikroliike. Agaamsed kompleksid – apomiktsed mikroliigid, neile lähedased seksuaalsed liigid, hübriidid ja mikroliigid, mis on kord seksuaalsed, kord apomiktsed. Apomiksis Fertiilsete seemnete moodustumine ilma viljastamiseta. 7. Ühe, kaheja kolmekojalised taimed Ühekojaline taim – isasja
Kleistogaamia oMõlemasugulised õied, mis kunagi ei avane, õies olevad tolmukad viljastavad sama õie seemnealgmed oKleistogaamsed õied kannikestel – õied asuvad maa all või mulla kõdukihis. Nii varred kui õied on pigmentideta, õied ei avane kunagi. Tolmuterade valmides painduvad need vastu emakasuuet ning viljastavad seemnealgmed. Selliseid õisi tekib rohkem suve teises pooles, kui maapealseid õisi enam pole. Tagab suure ja stabiilse seemnevaru. Iseviljastumise vältimiseks Kahekojalisus: ühel isendil on emasõied, teisel isendil isasõied Tolmuterade ja emakate eriaegne valmimine, tolmukaniitide ja sigimiku erinev ehitus Keemilised retseptorid emakasuudmel: ◦ Spetsiaalsed ensüümid, mis tunnevad ära tolmuterad ja kas aktiveerivad nende idanemise või takistavad seda ◦ Tunnevad ära teiselt liigilt pärit tolmuterad, inhibeerivad need ◦ Tunnevad ära samalt õielt pärit tolmuterad, inhibeerivad need Tolmlemise tõhustamiseks
roomav tulikas. Osadel taimedel arenevad tütartaimed leheservades, mis mahakukkudes kasvavad uueks taimeks. Sedasi paljuneb näiteks tuntud toataim kalanhoe. Sigimisviiside geneetiline mõju: Ristsigimise korral saab organism poole oma kromosoomidest (geenialeelidest)üuhelt, poole teiselt vanemalt. Vegetatiivse sigimisega korral saab taim kõik kromosoomid oma eellaselt ja on seega temaga geneetiliselt identne. Iseviljastumise mõjud: Ühe heterosügootse geeniga vanemal saab iseviljastudes olla kolme tüüpi järglasi (vanem Aa, lapsed AA, Aa, aA ja aa). Edaspidi annavad homosügootsed järglased ainult homosügootseid järglasi kuid heterosügootsetel on vaid pooled järglastest heterosügootsed. Nii on esimeses põlvkonnas näiteks 4 järglast, kellest kaks on homo- ja kaks heterosügootsed, sellest järgnevas põlvkonnas 12 homo- ja vaid 4 heterosügooti (3:1)
annaabi.ee 
