Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Eesti tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Tööstused asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ning kütuseid. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon
metsavarusid, toiduainetööstus põllumajandussaadusi. Vene ajal loodud masinaehitus- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt iseseisva väikeriigi vajadustele ja võimalustele. MAJANDUSE ARENG Eesti peamiseks väliskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet (metalle, puuvilla) ning kütuseid (kivisüsi, naftasaadusi). KULTUURIELU Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. KULTUURIELU Rikkamaks ja kaasaegsemaks
Parlamendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu ning jätkas senist poliitikat. Rahvusvaheline olukord muutus 1930. aastatel Eestile ebasoodsaks. Tõsist ohtu kujutasid N-Liit ja Saksamaa. Eesti julgeolekut ei suurendanud 1934. a. sõlmitud Eesti-Läti-Leedu poliitilise koostöö kokkulepe ega erapooletuse väljakuulutamine 1938. a. Seega osutus Eesti II maailmasõja puhkemisel rahvusvaheliselt isoleerituks. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele (kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid, , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased: astronoom E. Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi
mitmesuguseid nõukogusid ja komiteesid. Ilmnesid plaanimajanduse alged ja suurenes riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitika Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, sest NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa. Ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks ja NSV Liidule kergeks saagiks. Kultuuri areng 1919- 1940 Iseseisvusaastate suurim saavutus oli Eesti kultuuri arendamine. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Eriti pandi rõhku haridusolude parandamisele: kehtestati 6-klassiline kohustuslik algharidus ning algkoolilõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumis või kutsekoolis. Loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. Tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919
ÜRO rahadega organiseeriti palestiina põgenike laagrid. Iisraeli riik pöördus korduvalt oma naabrite poole ettepanekuga sõlmida lõplik ja kindel rahuleping. Vastus oli eitav. Iisrael otsustas alustada omapoolsete vasturünnakutega. Lõpuks ärkas ka ÜRO. Igasugune terrorism mõisteti hukka. Rahvusvahelisel areenil hakkas kujunema kaks poolt- ühed riigid, eesotsas USAga, õigustasidjuutide tegevust, teised, eesotsas NSV Liiduga, kaitsesid araablasi. · Esimeste iseseisvusaastate raskused Kui riiki saabus 600 000 sisserändajat tuli puudus elamutest, tööst, esmatarbekaupadest, toiduainetest, joogiveest, koolidest jne. Lisaks annetustele õnnestus saada laenu välispankadelt. USA eraldas tagastamatut abi ning ootamatult pakkus toetust ka Saksamaa Liitvabariik. Maailma lõhenemine jätkus. Suurde konflikti sekkus ÜRO. Maailma surve, eriti USA ja Ungari alistanud NSV Liidu tegevuse tagajärjel sõlmiti vaherahu. Vahekord Iisraeli ja inglaste- prantslaste vahel halvenes
See, mis varem tundus uskumatuma v6i millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks. Paljudesse kodudesse ilmusid tolmuimejad, külmkapid, pesumasinad, raadiod ja isegi telsviisorid. Autod, bussid, üha kiiremad rongid, suured reisilaevad andsid inimestele võimaluse rohkem reisida. Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmi- tehnika areng andsid aga riigivõimule võirnaluse mõjutada inimeste meelsust. Kultuur EST-s o Tekkis kõrgkultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuuri kontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeletesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused
jaotatud ning horisontaali venitatud akendega. Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.).
otstarbekamaks korraldamiseks, ilmnesid plaanimajanduse alged ja kasvas riiklike aktsiaseltside osatähtsus. Välispoliitiline olukord oli Eestile ebasoodne, NSVL tugevnes ning Hitleri tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa, ilmnes ka Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks. Ja oli muutunud NSV liidule kergeks saagiks. Kultuuri tormiline areng Eesti Vabariigis. Eesti kultuuri arendamine oli iseseisvusaastate suurim saavutus. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele: kehtestati 6-kl kohustuslik algharidus, algkoolida lõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumides või kutsekoolides, loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. 1919 taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele
Tõnismägi 14! Üle Eesti 1930. aastate jooksul ehitatud, suuremate või väiksemate mööndustega funktsionalistlikud ehitised ei olnud kahtlemata valmimisjärgselt sellises hinnas, kui need on arhitektuuriajaloolase silmis praegu. Eks ühtepidi teebki kogu teema põnevaks teadmine, et tõenäoliselt pidas Hanno Kompus silmas just osa sellest ,,põnevast mitmekesisusest", kui ta 1938. aastal kirjutas vabariigi sünnipäeval Eesti eri paigust saadetud iseseisvusaastate jooksul ehitatud hoonete fotode kohta järgmiselt: ,,... siin esines pildistuses küll koolimaju, küll rahvamaju, küll piirivalvehooneid, samuti linnade, alevike ja maa elamuehitusi, mida kahjuks ei saa nimetada teisiti kui alaväärtuslikeks käsitööliku teostuse ja viimistluse suhtes ning saamatuiks ja väärituiks kujunduse ja hoiaku poolest. [--] Nii ei jäänud muud, kui nentida nende fotode ees, et hoolimata
annaabi.ee 
