võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi
Nende vajalik dünaamiline kandevõime Cvajalik leitakse jõu Fr = 2Ft järgi, kus Ft on eelnevalt arvutataud ringjõud. 1.3.2 Tiguülekanne Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised sujuv ja müratu töö võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused: madal kasutegur hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) suur kulumine vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks Tiguhambumise geomeetria Tiguülekandes nagu hammasülekandeski esinevad tigu ja tiguratta silindrilised algpinnad. Nende pindade kokkupuutumiskoht on hambumispoolus. Tiguülekande jagunemine pinna kuju järgi
tbl. 1), suurele töökindlusele, kompaktsusele ja universaalsusele levinuim ülekandetüüp. Puudusteks võib lugeda suhteliselt keerukat valmistamise tehnoloogiat ja suurtel töökiirustel tekkivat müra. Liigitatakse rataste pöörlemistelgede asendi järgi. Tiguülekanne Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Headeks omadusteks on sujuv löökideta hambumine väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus (soodus käsivintside käitamisel). Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Kettülekanne koosneb enamasti vedavast ja veetavast ketirattast ja neid ühendavast ajamiketist (vt. joonis). Suurim tsentrite vahe on 8 m. Kasutatakse võimsustel kuni 100 kW, ringkiirustel kuni 15 m/s ja ülekandeteguriga u 8. Erikonstruktsiooniga ketid võimaldavad ülekandetegurit pidevalt reguleerida (kettvariaatorid)
c) Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. Koosnevad vedavast Veereteede ridade arvu järgi: üherealised, kaherealised, neljarealised. d) Seaduvuse 1...4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, järgi: seaduvad, mitteseaduvad. löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. Jõudude leidmisel eeldatakse, et teo keermeniidi ja ratta hamba vaheline kontaktjõud Fn on rakendatud hambumispooluses P ja mõjub keerme tööprofiili normaali suunas. Sel juhul on normaaljõu komponendid teol järgmised: ringjõud Ft1, telgjõud Fa1, radiaaljõud Fr1.Tiguülekande geomeetria arvutust alustatakse tigukäikude z1 valikuga.
sujuvalt, so. Löögita. Nominaalset koormust suurendatakse, korrutades seda koormusteguriga k>1. Kontrollitakse ka hammaste paindeväsimust. 60. Tiguülekanded. Üldiseloomustus. Tiguülekannete arvutus. Jõud ülekandes. Kasut. liikumise ülekandmiseks kiivas telgede korral. Koosnevad vedelast 1..4 käigulisest teost ja veetavast tiguratast . Headeks omaduseks on sujuv löökideta hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideva tööreziimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav väsimus. Tiguülekandeid arvutatakse kontakt- ja paindetugevusele- kontakttugevusele arvutamisel lähtutakse Hertzi teooriast, paindekontrollil aga vaadeldakse tiguratta hammaste kui tipus koondatud jõuga koormatud konsooli. Jõud jaguneb 3 komponendiks: teoratta ringjõud, tea ringjõud, tea(teoratta) radiaaljõud. Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb
võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Ühe astme ülekandearv küünib 100-ni. Ehitus Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist, mida nimetatakse teoks, ja tigurattast, mille pöial olevate hammastega hambuvad teo keermeniidid. Ülekande vedavaks lüliks on tigu. Tiguülekande eelised *sujuv ja müratu töö *võimalus saada väikeste gabariitide juures suuri ülekandearve isepidurduvus Tiguülekande puudused *madal kasutegur *hammasülekannetega võrreldes väike ülekantav võimsus (tavaliselt mitte üle 70 kW) *suur kulumine *vajadus kasutada kalleid materjale, nagu näiteks pronks 5.3 Kettülekandel Kettülekandel on suhteliselt väikeste ülekandesuhete u 10 korral küllalt suur kasutegur = 0,96...0,97. Rihmülekandega võrreldes on kettülekanne libisemisekindel ning tagab ligikaudu kaks korda väiksema võlli paindekoormuse. Kettülekande eelised rihmülekande ees
105 18. TIGUÜLEKANDED INCLUDEPICTURE "http://static.howstuffworks.com/gif/gear-worm.jpg" Kasutatakse liikumise ülekandmiseks kiivaste telgede korral. * MERGEFORMATINET Koosnevad vedavast 1…4 käigulisest teost ja veetavast tigurattast. Headeks omadusteks on sujuv, löökideta 1 hambumine, väikesed gabariidid suure ülekandearvu juures ning ühekäiguliste tigude isepidurduvus. Puudused: madal kasutegur, mis pideval töörežiimil toob kaasa kuumenemisohu ning piiratud ülekantav võimsus. 2 18.1. Tiguülekannete geomeetria. Sele 18.1. Tigupaar. Teo algpinna kuju järgi eristatakse silinder- ja globoidtigu- 1) – tigu, 2) – tiguratas. lekandeid. Viimased on suurema töövõime ja kasuteguriga,
Libisemisel määrdeta ja piirmäärimise reiimis Fh = µ Fn , kus µ - liugehõõrdetegur (hõõrdetegur), Fn - pindade normaali suunas mõjuv jõud, vt joon. 11 (loengul), kus tähtedega i ja j on tähistatud kehad, millede vahel jõud mõjuvad. Jõud F ij tähistab kehalt i kehale j mõjuvat jõudu. Seisuhõõrdejõud Fh = µo FN , kus µo - seisuhõõrdetegur. Isepidurduvus: < , kus tg = Fh / FN , - mõjuva jõu F ja pinna normaali vaheline nurk. [Näited loengul] Veerehõõrdumise korral Th = k FN , kus k - veerehõõrdetegur [m], vt joon. 12 a. Puhta veeremise tingimus: µo k / h , kus h - veeretava jõu mõjusirge ja kontaktpunkti vaheline minimaalne kaugus, vt joon. 12 b. Joon. 12. Liugehõõrdumise korral rotatsioonipaaris
Joonis 4.9. Hammasrihmülekanne ja hammasrihmad [10]. 4.7.5. Tiguülekanne Tiguülekannet (worm gear) kasutatakse ühe pöördliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed asuvad samas tasapinnas. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Tiguülekanne koosneb pöörlevast kruvist ja tigurattast. Vedavaks osaks on pöörlev kruvi. Tiguülekande eeliseks on sujuv töö, isepidurduvus (omadus olla käitatav ainult mootoripoolse lüli kaudu). Puudusteks on väike kasutegur, suur kulumine, väike ülekantav võimsus (kuni 70kW). 33 Joonis 4.10. Tiguülekanne 4.7.6. Planetaarülekanne Planetaarülekandel (planetary gear) on mitu liikuvusastet, mis võimaldab pöördliikumisi liita
annaabi.ee 
