Kes on mees? Indrek mehe ja abikaasana `'Sest enne oli nõnda, et kui oli veri, siis oli ka armastus, nüüd on vere asemel raha'' `'Armastus teeb pimedaks, Kui armastame, siis me ei näe teineteise kortse, ja kui ei armasta, siis on ju ükskõik'' `'Poisikesed võtavad mängu armastusena'' `'Ka iseoma naise hammas võib olla mürgine'' `'Maailmasõda oleks ehk tulemata jäänud, kui inimestel oleks olnud enesenägemise prillid'' Indreku ootused abielult `'Suurim õnn on armastus'' ... `'Ja see tähendab surma?'' ...''Jah, kui ta on suur.'' `'Surma ja armastuse vastu kindlustab vaid abielu.'' `'Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees... vähemalt arvavad kõik naised oma meeste kohta seda.'' `'Meie mõlemad rimume teineteist vastastikku, see ongi
siiski liialt üksluine. Tsitaatidest valisin välja need, mis mind mõtlema, naerma panid või lihtsalt mingil põhjusel silma hakkasid. Kuid samas kui süveneda siis kindlasti väärt lugemine. Häid/Huvitavaid/Mõtlemapanevaid Tsitaate: -,,Elame siin nagu kärbsed sitahunnikul," -,,Töö on töö, leib on leib, ei põlga üht ega teist./.../" -,,Ori oled siin, ori seal, orjaks oled jumalast loodud ja määratud." -,,Ehk mis naine see on, kes ei jaksa iseoma mehe peksugi välja kannatada! Aga kuis ta siis lapsi ilmale kannab? On see vähem valus?" Nalja pakkunud kohti: -,,Nii see oligi: Pearu laskis püksid maha ja istus kaevuraketele, nagu tahaks ta siin oma loomulikke tarbeid õiendada." -Sulase Mardi, Pearu ja tammi lugu oli tõesti tapvalt naljakas... -Lehma soost päästmine. Tekkinud mõtteid: -Naine on kui märter, kes kannatab, et lapsed ei peaks kannatama... -Lapsed joovad viina?!?! lk 30
Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9. Kumbki tahtis soos peremeheks saada. Kalevipoeg ja Olevipoeg aitasid neid, Kalevipoeg ütles, et suurem osa soost jab suuremale ja väiksem osa väiksemale. 10.Tahan veevoolu seisma sundida ja jõe nõnda kütkesse panna, et siit keegi enam sisse ega välja ei pääse. 11.Kannupoiss, nad viskasid kive kes kaugemale saab.
"Tõde ja õigus" IV Mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees. Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees. Pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne. Suurim õnn armastus. Ja millega võiksin end siin surma ja armastuse vastu kindlustada? Selle kahe häda vastu on olemas ainus abinõu /.../ Abielu.
võimed aine, mis tema veendumuse kohaselt oli Austria gümnaasiumis täielikus unaruses. Võimalik, et siin mängis osa ka tema isiklik kogemus, mis sisendas talle, et praktilises elus omavad humanitaarteadused väga väikest tähtsust. Üldiselt ta mõtles, et tema poeg, nii nagu ta isegi, peab aja jooksul riigiametnikuks saama. Tema kibedad nooruseaastad sundisid teda eriti hindama neid saavutusi, mida ta oli kätte võidelnud iseoma turjaga. Ta oli väga uhke selle üle, et oli ise, oma tööga, saavutanud kõik selle, mida omas ja ta soovis, et poeg läheks mööda sama teed. Oma ülesannet nägi ta ainult selles, et kergendada minu jaoks seda teed. Juba mõte ise sellest, et ma võin keelduda tema ettepanekust ja minna mööda täiesti muud teed, näis talle võimatuna. Tema silmis oli otsus, mille ta oli teinud, iseenesestmõistetav. Isa võimukas
Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees." ,,Ma ei tunne ühtegi nii rumalat naist, kui on iga teine mees." Indrek · Tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Arvab, et Karin ja lapsed oleksid temata õnnelikumad. · Tunnistas, et oli rumal, kui arvas isikliku õnne peituvat varanduses, mureta elus. · Karin kratsib ta silmad puruks. · Vesiroosi äri pankrotis, osa vara Karini nimel, tahetakse maja peale laenu võtta, Karin ei luba. · Indrek tahab vabaneda raha võimust
Ajendiks on tihti uudishimu, sõprade surve või soov näida vanemana. Nooruses otsitakse uusi elamusi ja põnevust, tuleviku terviseriskidele siis ei mõelda. Põnevus ja uued elamused on tähtsamad. Noori ahvatlevad reisid. Mitte ainult tavalised reisid, vaid ka "põgenemine", olgu kas või narkootikumide abiga. Õnneks on enamik narkootikume keelatud ja raskesti kättesaadavad. Sigarette leidub aga igas kommikioskis. Suitsetavad vanemad sõbrad, vahest iseoma vanemadki. Ja "kui suitsetavad nemad, siis ei saa see ju olla väga kardetav" (6). Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud (9). Maailma teadusuuringud on veenvalt tõestanud, et laste suitsetamise alustamise olulisemad
mõelda, et niisuke ongi inimese elu ja tema õnn. Sest kui kellelgi on suur õnnetus, siis näeb ta õnne selleski, kui see hirmus õnnetus läheb viimaks mööda. Aga niipea kui inimene leiab õnne, nagu mina, siis ta mõtleb kohe: leidsin ma selle õnne, miks ei või ma siis leida suuremat, ja nõnda lähebki õnnelik inimene otsima suuremat õnne. Ning kui ta peaks leidma suurema, siis hakkab ta otsima kohe veel suuremat. Ta läheb ummisjalu iseoma õnnest üle ja otsib, sest ta usub kindlasti, et ta leiab midagi veel paremat. Ja kui kellegi on hirmus palju õnne, siis leiab ta viimaks nii suure õnne, et kaotab aru, ning siis tuleb see kõige suurem õnn: kaelapidi ratta alla, vette, kuul pähe või nöör kaela. Sellest suuremat ei ole. (lk. 353) Aga mehel tuleb ju hale meel ainult siis, kui tema ise armastab, mitte kui naine. Naise armastus ei pane meest aevastamagi. (lk. 355)
tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks kuid sügavamalt juurdles ta tolle teise probleemi, rikaste ja vaeste üle, ning asjadest, mida ta iseoma silmaga iga nädal, iga päev, nii siin kui ka Londonis nägi, külastades isiklikult mõnd leske või puudustkannatavat naist, käes kott märkmiku ja pliiatsiga, millega ta kirjutas seks otstarbeks hoolikalt joonitud tulpadesse palgad ja väljaminekud, tööhõive ja tööpuuduse, lootuses olla sel kombel rohkem kui eraisik, heategevust pooleldi oma nördimuse rahustuseks, pooleldi uudishimu rahuldamiseks
Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi. Nt Ta ostis oma pojale auto. 5. Näitavad e demonstratiivsed (see, too, sama, seesama, toosama, seesugune, selline, sinane, seesinane, sihuke, niisugune, taoline, teine, muu) viitavad situatsioonist selguvale asjale, tegevusele või tunnusele. Nt Seesugune tegevus ei saanud kaua kesta. 6. Küsivad-siduvad e interrogatiivsed-relatiivsed (kes, mis, kumb, missugune, mäherdune,
suhtes. ,,Eks tulnd minu juure, ma oleks teile pool odavamalt ostnud ja poole raha oleks teind liikudeks. Peaaegu jumalamuidu oleksime raamatud ostnud, kui liigud on ausad." Ja kui Indrek direktori juurest raamatutega alla tuli, küsis Tigapuu: ,,Kas vana päris, kui palju teil veel raha on?" ,,Ei," vastas Indrek. ,,Luiskad," naeris Tigapuu üleolevalt, nagu tahaks ta öelda: keda sa tuled haneks püüdma. ,,Luges ta iseoma käega su tagavara üle? Mis sa minust kardad, et sa nii varjad. Mind on sul kõige vähem karta, aga mõnda teist, seda küll. Tahad, ma näitan sulle pärast lõunat Nõmmanni ja Peetersoni; seal on vanu raamatuid virnade kaupa, -- vali ise, mis himustad. Ja kõik poolmuidu. Pealegi kui mina kaasas olen, sest minul on igal pool tutvus. Mina ise muretsen vanalt loa, et me võime minna; sinul pole vaja kätt ega jalga liigutada. Või arvad sina, et ilma loata? Eks katsu
oma häbi vähendada ja teevad sellepärast vaenlase nõiaks, õigus on aga, et Ivo ise ega tema mehed enam kuhugi ei kõlba. Üksvahe tõsteti neid taevani, aga nüüd tuleb välja, et nad paremat ei mõista kui riisuda ja põletada. Minevast sügisest saadik ei ole Ivo käes miski asi korda läinud. Enne ähvardas ta uhkuse pärast lõhkeda, arvas ennast suureks kindraliks, ei tahtnud noore- 411 põlve sõprade peale enam vaadatagi; nüüd elab mehike nagu mutt mulla sees ja ei julge iseoma nägu kellelegi näidata. Ma ei mõista, mispärast vangide tabamist just tema kätte usaldati; oli ju ette arvata, et sellest midagi välja ei tule.» Kodanike seast ei tõstnud keegi häält Ivo kaitseks. Kõrtsmik ütles: «Ivo mehed rä agivad, et ta sellest saadik hoopis teiseks inimeseks saanud, kui Mönikhuseni tüar tema kü usist pä ases.» Gabrieli süa hakkas kergesti tuksuma; ta kuulas põevusega.
annaabi.ee 
