prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli troonile tõusnud valitseja, kes oli tuttav valguskirjandusega. Juba oma valitsemise esimesel päeval andis Friedrick II korralduse jagada vaesemale rahvale riigi ladudest soodsa hinnaga vilja, keelas kohtutes piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Friedrich ise polnud kuigi sügavalt usklik. Isennast luges Friedrick II rahva esimeseks teenriks ja vaatles riiki kui hästi töötavat kellavärki, kus igaühel on oma kindel ülesanne. Kogu oma võimuloleku kestel jätkus tal mahti süveneda ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas küll oma ministrite- ja ametnikega nõu , kuid otsustas lõpuks ikkagi ainuisikuliselt. Minu arust oli ta hea kuningas, sest ta oli hea oma rahva vastu ja pühendas ennast riigi ning rahva heaks.
keda võidakse oldud näha vaid korra elus, kui sedagi. Sotsiaalmeedial on omad kindlad eelised. Mitmeid inimesi köidab arvuti taga istudes anonüümsus. Eksperdid lükkavad enamjaolt selle väite ümber, öeldes, et internetis puudub anonüümsus ning kirjutatu põhjal võib tahtmise korral kirjutaja üles leida. Mina usun siiski, et vaatamata nendele hoiatustele tunnevad enamus sotsiaalmeedia kasutajad ennast turvaliselt. Tihti tahetakse jääda anonüümseks, sest see annab võimaluse isennast kujutada mistahes viisil. Mina usun, et interneti vahendusel üritatakse jätta endast täpselt selline kuvand, milline soovitakse päriselus olla. Inimesed eelistavad tihti reaalses elus suhtlemisele internetipõhist kommunikatsiooni, sest nad tunnevad end portaalides vabamalt ja turvalisemalt. Puuduvad ajapiirangud, kiire väljendamise abil on võimalik muuta enda mõeldu sõnastust ja mastaapsust.
Meie tegevusi ja mõtteid kontrollib alateadvus. Kuid alateadvus on mõjutatav reklaamide, propaganda ja teiste arvamuste poolt. Tekib küsimus, kui sageli me üldse mõtleme omi mõtteid? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus ühesõnaga, mitte meie ise? Ainukene võimalus end sellest igapäeva vanglast vabastada on enda mõttelaadi muutmine. Tihti kuuleme enda ümber sõnu ,,ma lihtsalt ei oska" või ,,ma ei viitsi". Sellise mõtlemisega inimene piirab isennast, kinnitades endale, et ta ei suuda, kuigi ta on tegelikult selleks täiesti võimeline. Võit iseenda üle on suurim võit, ütles Buddha. Sellele vastupidiselt vangistab inimest ka liigne plaanimine ning elu ootamine. Plaanitakse juba kauget tuleviku ette, pannakse raha kõrvale ning mõeldakse, et praegu peab kohutavalt tööd rabama, et hakata kunagi luksuslikult elama. Kui see aeg kätte jõuab, siis mõeldakse jälle samamoodi, lükatakse
soovidest. Kiitis heaks Brahmaani, kes kõige pealt loobus tahtmistest ning seejärel alles elust, mitte vastupidi nagu seda teeb enesetapja. · Enesetapp pole lahendus, sest indiviidi surm ei pidurda maailma arengut. Surm pole lahendus kannatustest pääsemiseks, inimene peab enne maailma mõistma. · Iseloom on sünnipärane, see ei muutu. Laps pärib emalt intelligentsuse ja isalt iseloomujooned. Tähtis on, et inimene tunneks isennast, oleks omas elemendis. · Tahtest saab vabaneda kunsti abil. Kunsti vaatamisel näeb inimene tõde, mis on vabastav. Kõrgeim kunst on muusika, mis ei kopeeri loodut, vaid on Tahte kehastus. · Au, staatus ja kuulsus asetsevad teiste inimeste kujutelmades. Meie õnn asub väljaspool meid ennast, ta asub teiste peades. · EETIKA kaastunne teise inimeste puuduste suhtes, neid hinnates ja jättes
suuundub elu piirangust läbimurdmisele, loominguliste jõudude väljaarendamist takistavate piiride ületamisele. 4. Luuletus Stepihundist. Peategelase poeetilises vormis esitatud autoportree. 5. Harry märkmed. Peategelase müstilise hingerännakute kirjeldus, mille käigus ta hakkab tajuma oma hngekriiside olemust ja mõistma selle lahendamise võimalusi; uuendab kontakte tegelikkusega, õpib väärtustama isennast ja aktsepteerima elu pahupoolt. Maagiline teater. Harry Halleris pesitses kaks poolust inimene ja hunt. Inimese pool oli peen, tark, südames igatses headuse ja õrnuse järgi. Stepuhunt oli aga kõige selle vastand. Ta tundis viha ja surmavaenu teiste inimeste suhtes, nende väärastunud ja valelike kommete ja elureeglite vastu. Stepihunt oli vaba, metsik, taltsutamatu, ohtlik ja tugev. Nende kahe pooluse vigadeks oli lähedaste kaotamine. Stepihunt ei sallinud kodanlust
Seda meetodit nimetas ta katsumiseks. "Teadmised on voorus; teadmine tähendab heal ja halval vahet tegemist; teadmine peab olema absoluutne; mõõdupuuks on mõisteline määratlemine; vooruse keskne probleem - valiku küsimus, õige valik sõltub aga teadmistest. Keegi ei püüdle vabatahtlikult kurja või selle, mida kurjaks peetakse, poole. Sokratese meelest oli filosoofia ülesandeks õpestada nimest iseennast tundma, mis on igati kiiduväärt ettevõtmine. Kes isennast ei tunne, sel on ka teisi raske mõista. Milline oli Platoni ideaalne riik? Mis Sina sellest arvad? Platon elas demokraatlikus Ateena polises, kus riiklik ja poliitiline elu kannatasid ebastabiilsuse all. Sellepärast on ka tema kriitika teravalt suunatud demokraatliku riigivormi vastu. Ta ütleb, et siin kehtib "tugeva metslooma" võim, kus valitsemine on selleks ettevalmistust mitteomava arvuka rahvakihi käes, kelle seas on palju andetuid ja võimuahneid
mitte-inimestele. Ebaõiglane nende suhtes, kes väljaspool klassi. 14. Millist seisukohta nimetab Routley (Sylvan) fundamentaalseks inimšovinismiks (vabaduse põhimõtteks)? Inimesed peaks moraalset teadlikkust muutma loomade suhtes ja kaasama neid moraalesse kogukonda. 15. Milles seisneb viimse inimese mõtteeksperiment? Millise väite kasuks Routley (Sylvan) seda kasutas? Viimne inimene peaks väärtustama loodust isennast ehk inimene tunnistab, et looduses on seesmine väärtus. Mitteinimlikud objektid keskkonnas omavad seesmist väärtust. 16. Mida peetakse silmas, kui väidetakse, et keegi väärtustab loodust vaid instrumentaalselt? Mida siis, kui väidetakse loodusele omistatavat seesmist väärtust? Kasutatakse loodust pelgalt vahendina ja eesmärgina. Loodusel on oma väärtus ja seda ei kasutata ära, et midagi muud saavutada. 17
Reporter on alati parim allikas. Tema saab anda otsest infot ja anda vajalikke detaile, mida uudiseks vaja on. Tagab selle, et uudis on täpne, tasakaalustatud ja objektiivne. Tal peavad olema isikuomadused, teadmised ja valima uudised vastavalt uudiskriteeriumitele. Subjektiivsed valikud on teadvustatud ja ebateadlikud mõjurid ja teistpidi arusaamadeks oma rollist ning tunneteks ja eelarvamusteks. Uudisajakirjanik peab olema vahendaja ja kontrollima isennast. Ajakirjaniku isikuomadused Isikuomadused, mida eeldatakse: • Avatus, tasakaalukus ja erapooletus, et suuta vaadata iga uut sündmust värske, eelarvamusevaba pilguga. • Uudishimu, uue info otsimise ja teadasaamise soov, mis paneb inimese infot otsima. • Kriitilisus maailma ebakohtade suhtes. • Võime hästi kontakteeruda erinevate inimestega, armastus inimeste ja rahutu elu vastu.
Need tegevused saab jagada kaheks: toimetaja koostöö teksti ja selle lugejaga ning koostöö autoriga. Toimetaja ja tekst Toimetaja töötab ennekõike tekstiga. Järgida teatud põhimõtteid. • Kõige tähtsam põhimõte: toimetaja peab kõigest aru saama, mis loos on. Kui aru ei saa, siis korrigeerida lugu. Küsima endalt, mis on loo tuum, mida see tähendab, kas ikka tähendab seda. • Toimetaja peab asetama isennast lugeja rolli ja küsima, kas lugeja saab aru. • Toimetaja ülesanne on aidata autoril välja tuua see, mida autor välja tuua tahab ja mida leht välja tuua tahab. Tihti on autor tahtnud rääkida ühest, aga räägib teisest. Toimetaja peab olema reporteri sõber. Ajakirjandus on meeskonnatöö. • Toimetaja ülesanne on teha teksti väärtus maksimaalseks minimaalsete muudatustega.
Rõhutame: oluline on lugeja vajadus, mitte huvi, põnevus vms. 6. Kui on selge, et uudise materjal põhjustab kellelegi kannatusi, peab alati küsima, kas selle materjali avaldamine aitab kaasa mõne avalikkusele olulise probleemi lahendamisele? Kui jah, siis võib materjali avaldada, kui pole muid takistavaid tegureid. Kui ei, siis maerjali avaldada ei tohi. 7. Kasulik on materjali valimisel püüda kujutleda isennast selle isiku olukorda, kelle kohta fakte avaldatakse. Kuidas mina ennast tunneks teatud olukordades? Kuidas mõjutaks minu elu? Kuidas reageerivad minu sõbrad ja pere? Jne. Eesti lehtede uudisevaliku probleemid 1990. aastate lõpus 1. Lehed tunnevad ära väga olulise sündmuse, kuid muud keskseks tõstetud uudised on Eesti lehtedes erinevad nii omavahel kui LääneEuroopa lehtedega võrreldes. Selle erinevuse aluseks on oskamatus olulist sündmust ära tunda
See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen järelikult olen“ – metoodiline kahtlus; kahtlus leiti isenndas. Ajalootu eneseteadmine – mõte, et kõiges muud ma võin kahelda, aga isennast ma tunnen, kaheldamatult ja tõsikindlalt. Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus. Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost välja tõusmine. Ajaloost välja tõusmine toetub ajaloost mingile antusele. Hegeli eessõna –
nähtustena. Saavutatav läbi praktika ehk töötatakse läbi õpikud või eksperimendid ise. 242 tsitaat. Realismi käsitlus - Ühismõõdutuse käsitlus – 244. võrreldamatu, sest erinevad mõisted ja arusaamised olevatest objektidest, vaatlutstes jne. teooriaid saab võrrelda küll, aga neid ei saa võrrelda ühiste süsteemide tingimuste mõõtdes. Relativism – 251. pole tegemist relativismiga, sest iga paradigma ehitab isennast ülesse läbi ajaloo ehk paradigmast saab midagi fundamentaalset, mitte relativistlikku. Teaduse mõistmine üleüldse - 254 Järelsõna: Millega Kuhn ületab nn vana ratsionalismi ja milles jääb ikkagi selle pantvangiks? XII. 8. Seminar. Väärtused teaduses. Kas väärtused eksitavad meid objektiivsest teadmisest kõrvale või hoopis juhivad meid esitama uusi küsimusi ja uurima laiemat uurimisala? (Longino).