POSTIMPRESSIONISTID I Postimpressionistideks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. Valitud suund oli aga igal kunstnikul erinev ning seetõttu ei saa postimpressionismi pidada stiiliks ega isegi mitte vooluks. Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impr...
aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise --pildi loomiseks. Niihästi neoimpressionistid kui ka Cezanne pidasid süzeed teisejärguliseks või lausa ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Nõnda erines nende kunst ajastule iseloomulikumast literatuursest sümbolismist. VINCENT van GOGH (Päevalilled, Tähisöö, Saapad) (Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi
kes on üheks vähemproduktiivsemaks kunstnikuks hollandi olustikumaalijate arvukas peres. Tema teadaolevate tööde arv ulatub umbes kolmekümne viieni. Kunstniku kõige varasemateks teosteks loetakse kaht enne 1656. aastat valminud maali: «Diana nümfidega» (Haag) ning «Kristus Marta ja Maarja juures» (Edinburgh). Intensiivsete värvikontrastide rakendamine ja nende harmooniline sulatamine pildi tervikusse jäigi peaaegu kõigi Vermeeri maalide üheks peatunnuseks. Kõige iseloomulikumast küljest tulevad Vermeeri eripärased jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele. Samal ajal on nad siiski kõigist neist tugevalt lahkuminevad. Veel ükski teine kunstnik polnud hollandi kodanlikku eluruumi kujutanud sellises harmoonilises suursugususes ega andnud valgusele ja värvile säärast sugestiivset mõju nagu Vermeer
saj. alguses. Stiil levis ka Portugalis ja Hispaaniale kuulunud Lõuna-Ameerika kolooniates (eriti Mehhikos). Stiilile on iseloomulikud lopsakad vormid ja ülirikkalik ornamentika. Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 3 ROKOKOO Rokokood, Prantsusmaalt alguse saanud Euroopa kunstis 1730-1750 valitsenud stiili koos sellele eelnenud regendistiili perioodiga on nimetatud ka baroki peenendatud edasiarenduseks. Stiil sai nime kõige iseloomulikumast teokarpi (rocaille) meenutavast ornamendivormist orvandist. Stiili põhimõteteks kunstis olid eemaldumine reaalsest elust fantaasiamaalilma, mängud müütilise süžee ja erootiliste situatsioonidega. valitses graatsiline, pretensioonikas ornamentaalne rütm. Arhitektuuris säilis baroki põhiplaan, ent eksterjööri kujundusest kadus raskepärane monumentaalsus, välditi sambaid ja poolsambaid, seinte liigendamiseks kasutati pilastreid. Arhitektuurne dekoor muutus lamedamaks
kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impressionistidele. Siiski on süžee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). ● PAUL GAUGUIN (1848 – 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana
suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süžee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: „Sainte – Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna“ (u. 1885), „Provence`i mäed“ (1886-1890), „Natüürmort virsikutega“, „Kaardimängijad“, „Suured suplejad“(1889). Paul Cezanne (1839 – 1906): Sainte Victoire`i mägi (1902-04) Paul Cezanne (1839 – 1906):
Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süzee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: ,,Sainte Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna" (u. 1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870- ndail töötas ta pangaametnikuna ja tegutses kunstikogujana
sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes figuraalkompositsioonides, samuti tema portreedes, mis oma mehise, terava nurgelisusega moodustavad täieliku vastandi teistele impresionistidele. Siiski on süzee tema jaoks teisejärguline, see on vaid vahend maalilisele struktuurile. Nõnda erines Cézanne`i ja ka neoimpressionistide kunst teravalt ajastule iseloomulikumast literatuursest kunstist. Teoseid: ,,Sainte Victoire`i mägi Bellevue`st vaadatuna" (u. 1885), ,,Provence`i mäed" (1886-1890), ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad", ,,Suured suplejad"(1889). PAUL GAUGUIN (1848 1903) Teine uuema kunsti geniaalne teerajaja on Paul Gauguin, kes samuti kannatas kogu oma elu publiku mittemõistmise all. Tema kunstnikuks saamise tee polnud tavaline. 1870-ndail töötas
annaabi.ee 
