Ning oli ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi. Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas seda armastuseks, mina isekuseks ja kinnisideeks. Kapten Phoebos, kena ja haritud noormees, tundus meeldiva tegelasena, kuid ka tema osutus külmaks ja isekaks. Mõlemaid aga ootas ees tume tulevik- Frollo sai surma ning Phoebus abiellus, ning nagu autor mainis, oli see tema jaoks tõeline kannatus. Quasimodo puhul oli areng vastupidine. Alguses me näeme, et ta on inetu ja hirmuäratav. Ta on tige ja kõik inimesed kardavad teda. Ainus, kelle vastu ta hea on, on Claude Frollo. Seda seeõttu,
" "Inimene on loomult hea, ta armastab õiglust ja korda." Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. "Kõige üle mõtlev inimene on hälbinud loom." Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. - Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". - Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. - Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). - Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. väljakujunemine. Kultuur - "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." - Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste loomulikku kombelisust. - Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. - Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Inimene "võõrandub".
Inimene on sünni poolest hea ja rikkumatu. Selles sünniseisundis võib inimene täielikult usaldada oma tunnet. Inimene on sündinud vaba, aga ometi on ta kõikjal ahelais. Kuna inimene on algselt hea, siis armastab ta ka õigsust ja korda. Kõige põhjapanevamaks toeks peab ta enesearmastust, sellest tulenevad kõik tunded, ka kaastunne. Inimene elab ürgses olukorrasm kus kõik on ühine ja hea, aga kui tekib kultuur, siis loomulik võrdsus hakkab kaduma. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks. Kui tekkis tööjaotus ja eraomand, siis läks metsa. Tekib konkurents. Hea tallutakse jallude alla. Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu. Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimene loomulikku kõlblust. Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Kultuur on võõrandanud inimese. Võõrandamise mõiste võtab Rosseau kasutusele. Kuna kultuur kammitseb inimest, siis sellele vastandub vabadus. ,,Emile..
instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed. Tähtis on enesearmastus (Amour de soi), millest on tuletatavad kõik teised, kaasarvatud kaastunne. Loomulikest ja lihtsatest oludest sünnib "õilis metslane". Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. Peaks olema ühine riigireligioon, mille vähesed positiivsed dogmad sisaldaksid ühiskondliku lepingu ja seaduste pühaduse. Tõeline religioon ei ole mõistuse vaid tunde küsimus. Tema teosed olid esimesed kõrgetasemelised rünnakud valgustusajastu väärtustele, eelkõige mõistuse valitsusele. Tema ideed peegelduvad 19.saj. Proudhhoni filosoofilises anarhias ja Nietzsche filosoofias
Argumendi probleemid · Aetakse segamini teo eesmärk (motiiv) ja tagajärg. · Tõsiasi, et tegu toob kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et selle eesmärgiks oligi rahuldustunde saavutamine. · Hedonismi paradoks: heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud rahulolu ise, vaid teisele hea tegemine. Isekus ja omahuvi · Taunitud on isekus, kuid mitte omahuvist lähtumine. · Isekuseks nimetatakse ainult niisugust oma huvides olevat tegevust, kus omahuvist lähtuda on lubamatu. · Soovitus olla altruist ei tähenda, et igasugune omahuvist lähtuv tegevus oleks keelatud. Eetiline egoism · Probleemipüstitus: me saame olla altruistid. Kuid kas meil on kohustus teisi aidata? · Eetiline egoism igaüks peaks järgima ainult omaenda huvisid ja ainult neid. Meil ei ole kohustust teisi aidata.
võimalik ette aimata, kuidas ta reageerib näiteks võõra inimesega kohtudes või kui ei leia otsitavat mänguasja. Lapse sotsiaalne ja emotsionaalne areng jõuab selles vanuses uude järku, kuna arenema hakkab minatunne. Laps tahab valikuvõimalust ja soovib asju ise teha ning võib püüda oma õigusi maksma panna. Maimiku enesekesksus Kuigi täiskasvanu puhul vöiks sellist käitumist pidada isekuseks, ei kehti see määratlus väikelapse kohta. Tema käitumine on sõna otseses mõttes enesekeskne, mitte aga isekas. Enesekesksus tuleneb asjaolust, et laps on võimetu mõistma kellegi teise seisukohta. On läbi viidud arvukalt psühholoogilisi uuringuid, mis kinnitavad, et selles eas lapsed püüavad teiste tunnetest ja mõtetest aru saada. See enesekesksuse staadium, mis võib kesta kolmanda või neljanda eluaastani, mõjutab lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut mitmel moel.
1712-1778 metslane". · Sündis Genfis käsitöölise-kellasepa pojana. · Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja · Kaotas sündides ema. ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus · Anti kasvatada sugulaste juurde. laguneb. · Puudulik haridus, kalduvus seiklustele. · Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks · Proua Warensi maamõisas 8 aastat. (amour propre). · Jean Jacques Rousseau · Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja 1712-1778 tööjaotuse väljakujunemine. · 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana · Kultuur ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses · "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele
Eeldab, et inimene on sünnipäraselt hea ja rikkumatu. Ainuke suur religioon tsivilisatsioonis, kus inimene on hea (positiivselt hinnatud), on konfutsianism. Hiinlased seal Vaikse ookeani ruumis on sama, mis juudid siin. Utopist: inimene on loomult hea, armastab õiglust ja korda. Põhjapanevaks enesearmastus (amour de sai), millest tulevad teised tunded (k.a. kaastunne). Kultuuri, keele, kunstiga, ühiskonnavormide arenguga loomulik=laguneb. Hea muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on tööjaotuse ja eraomanduse väljakujunemine. Omandisuhted paiskavad inimesed konkurentsivõitlusesse. "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimese loomulikku kombelisust. Toob sisse mõiste "võõrandumine" (esinenud Hegelil, noorel Marxil). Sotsiaalne inimene elab pidevalt väljaspool iseennast - teiste mõjusfääris. Vabadusideaal, teeks vabadusele kasvatusideaal ("Emile")
annaabi.ee 
