Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades (näiteks männikud kuivadel liivmuldadel või rabas ja sanglepikud lodus). Puhtpuistu eeliseks on lihtsus kultuuride rajamisel, hooldamisel ning hooldus- ja uuendusraiete ajastamisel. 1 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. 1 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel. Puistus toimub iseharvenemisprotsess, mille käigus allajäänud puud hakkavad kiratsema ja hiljem kuivavad. Kui teha puistus hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering
kõige optimaalsem antud puuliigile. 4. Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud selle tulemusena paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka sanitaarne seisund. Puistutesse jäävad alles ja kannavad vilja vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvelt. Kui teha hooldusraie, ei lasta väljalangevat osa ära kuivada ja mädaneda, vaid puud raiutakse ja võetakse kasutusele. See võimaldab saada hooldatud metsast suuremat puidukoguproduktsiooni ja seeläbi ka majanduslikku tulu. 2. Lüheneb raiering. kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb
parimat tootlikkust. Tänu hooldusraietele kujundatakse erinevatele puuliikidele sobivaim võrastik. 4) valitakse välja ja jäetakse kasvama oma omadustelt parimad puud paraneb puitu kvaliteet, paraneb sanitaarne seisund sest haigustesse nakatunud puud raiutakse. Hooldusraie majanduslikud eesmärgid 1) täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel kui nt ühes puistus ei tehta hooldusraiet ja teises tehakse siis lõppkokkuvõttes saab suurema majandusliku tulu siiski metsast kus tehti hooldusraiet, sest haigeid puid ei jäeta kuivama vaid raiutakes ning võetakse kasutusele ja saadakse ka nende arvelt lisatulu. 2) lüheneb raiering tänu hooldusraietele jääb allesjäänud puudele suurem toitepind ja seetõttu kasvavada nad ka kiiremini
Okaste ja lehtede mass peab olema tasakaalus puu massiga Hooldusraie peamine mõju o Optimaalse võra (elusvõra pikkus) välja kujundamine, et tagada puudele soodne kasv Võra optimaalsed pikkused o Mänd 1/3 o Kask 1/2 o Kuusk 2/3 o Puude kõrgusest Hooldusraie majanduslikud eesmärgid – täiendava puidukoguse saamine puistu eluea jooksul tema koosseisust iseharvenemise käigus väljalangevate puude arvel Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Lüheneb raiering Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Uuendusraie – raied, mida tehakse metsauuendamiseks Lageraie Turvaraie Lageraie – raiutakse peaaegu kõik puud raielangil 1 aasta jooksul Ei raiuta o Seemnepuid o Säilikpuid o Bioloogilise mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud
CO2 jne) ja teiselt poolt lehtede, okaste massist. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on
53 (lehti) leidub vaid puu tipmises osas ja võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv on pidurdatud. Tänu puude diferentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu oma arengu jooksul küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt kasvukoha ressursse. Siit tuleneb hooldusraie üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis
Hooldusraie hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu. puiduproduktsiooniks (toitained, vesi, valgus, majanduslikud eesmärgid 1. Täiendava CO2) on alati piiratud. Hooldusraiete käigus puidukoguse saamine puistu eluea jooksul Lageraie on lubatud puistutes, mis on raiutakse puistust välja teatud hulk puid, tema koosseisust iseharvenemise käigus vanemad kehtestatud raievanusest või on allesjäänud puudele (tulevikupuudele) jääb väljalangevate puude arvel. Puistus toimub puistu saavutanud kehtestatud keskmise
jne.) ja teiselt poolt lehtede, okaste massiga. Kui puud kasvavad tihedas liituses, on nad hästi laasunud ja okkaid (lehti) leidub vaid puu tipmises osas, võrad on lühikesed. Et puu saaks kasvada maksimaalse kiirusega, peab tema okaste (lehtede) mass olema tasakaalus kogu puu massiga, vastasel juhul ei suuda lühike võra, kus rohelise osa mass on väike, varustada puud vajaliku hulga assimilaatidega ja puu (puistu) kasv aeglustub. Tänu puude differentseerumise ja puistu iseharvenemise protsessile muutub puistu küll hõredamaks, kuid puude aeglasema kasvu tõttu saab selline mets hiljem raieküpseks kui harvendatud puistu. Samas on ebasoovitav ka liiga pika võra esinemine puudel. Sellised puud on küll kõrge fotosünteesivõimega, kuid saadav puit on puuduliku laasumise tõttu ebakvaliteetne ning liiga hõre puistu kasutab ebaefektiivselt ka kasvukoha ressursse. Siit tuleneb HR üks olulisemaid mõjusid: puistus kujundatakse võrastik, mis on kõige
annaabi.ee 
