Tuhme spektrijooni annavad kvantsiirded mis lähtuvad pikaajalistest energiatasemetest (10 -3 ) · Mis on luminestsents ja luminofoor? Luminofoorid on ained, mis kiirgavad luminestsentskiirgust Luminestsents on helendus mille pühjuseks ei ole kuumutamine vaid teised mõjutused ehk külm helendus. Toimub ultravalguse eletktrivälja mõjul või keemilise reaktsiooni toimel. · Mis on spontaanne ja stimuleeritud kiirgus? Kuidas viimane tekib? Spontaanne kiirgus- Iseeneseslikult tekkiv vabakiirgus. Stimuleeritud kiirgus ehk sundkiirgus tekib nii, et kui footon stimuleerib ja sunnib aatomit alla hüppama, siis see võngub seisundite vahel.Seejuures kiiratakse teine footon sama energiaga. · Mis on tava ja tööhõive? Tavahõive on energiatasemete tavaasustus. Tööhõive(ehk pöördehõive) ülakorruse üleasustatus, tekib kiirgusvõimeliste ergastatud aatomite ülekaal. · Mis on laser ja mille poolest laseri valgus erineb tavavalgusest?
· Galvaanielement seadis, kus keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks o Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist o Elektroodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega o Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga o Glaavanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks, tagapool katoodiks. o Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. o Iseeneseslikult toimub reaktsioon kui o Juhul, kui ei ole tegemist standarttingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalideg ja vastavalt elektromootorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. o Standartolekust erinevatel tingimustel saab leida redokspotentsiaali Nersti võrrandi abil · Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad glaavanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. · Akude kohta mis tead?
brändihoiakuid: tuntust, tajutud kvaliteeti, assotsiatsioone ja lojaalsust. ● Brändi tuntus (brand awareness) Brändi tuntus peegeldab brändi tugevust tarbija teadvuses. Brändi tugevus on mõõdetav. Brändi tuntust iseloomustavad: dominantne tuntus tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd; tipu tuntus tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd; spontaanne tuntus tarbija mainib iseeneseslikult tootekategooria mingit brändi; aidatud tuntus tarbija on kuulnud kõealusest brändist, kuid see meenub alles suunava küsimuse “Kas te teate seda brändi?” esitamisel. 19 ● Brändi tajutud kvaliteet (brand perceived quality)
esimesel eluaastal. See on tingitud suurest vasakult paremale śundist ja vasaku vatsakese ülekoormusest. Sümptomiteks on: ● Hingeldus, ● abililihaste kasutamine, ● higistamine, ● nõrkus, ● väsimus söömise ajal. ● Vasaku vatsakese hüpertoofia Ravipõhimõtted: glügosiidid, diureetikumid. NB! Väga väike defekt võib sulguda iseeneseslikult. Suure defekti korral on näidustatud operatiivne ravi enne 3 elukuud või esimese eluaasta jooksul. Millest oleneb ks südamerikkega lapse seisundi prognoos. südamerikke anatoomiast ... Mida nimetatakse müokardiidiks? Müokardiit e südamelihase põletik. Miks võib tekkida lapsel müokardiit? 1. infektsioosne ja infektsioos-allergiline, 2. viiruslik (polio-, Coxackie, echo-, gripi-, punetiste viirus), 3. bakteriaalne (sarlakid), 4
o Thomas Hobbes: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil · Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees. · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus · ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. · Erinevalt Hobbesist väidab aga, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv "ühiskond" (hõlmab nii majandussfääri kui ka kodanikevahelist avalikku suhtlust). Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu) (Kolme sorti sidemed inimeste vahel) · Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Cicero sõprus) · Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi sõprus, Mandeville'i sõprus ja ühiskond)
Sõprus eristub: Nõustub, et omahuvi on kõigi inimsuhete alus (seksuaalsest) armastusest, ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. sugulaste vahelisest kiindumusest, vendlusest, Ent erinevus: idee, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv “ühiskond”. abielulisest suhtest, Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise tuttav-olemisest erinevaid huve (au, materiaalne kasu) Sõprus on “müsteerium” – seletamatu side Kolme sorti sidemed inimeste vahel
· Sõpru hoiab koos kasu või nauding, riiki aga riigialamate hirm valitseja ees (seaduste rikkumise ees) · Sõprus on loomulik suhe, riik aga kunstlik riik saab tekkida ainult inimestevahelise lepingu tagajärjel Bernard Mandeville · Nõustub Hobbesiga, et omahuvi on kõigi inimsuhete (sh sõpruse ja poliitika) alus ja et riik on kunstlik ja põhineb hirmul. · Ent erinevus: idee, et riigis tekib iseeneseslikult sellest eristuv "ühiskond". See hõlmab inimeste majanduslikku tegevust ja nende vahelist suhtlust. · Ka ühiskonna aluseks on omahuvi, inimesed rahuldavad vastastikku üksteise erinevaid huve (au, materiaalne kasu) Kolme sorti sidemed inimeste vahel · Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Aristotelese printsiip, Cicero sõprus) · Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi
(Samas asunuks ka inimese mõistus, see osa hingest mis domineerib hingestatuse muude osade üle.) Siin näeme, et jällegi on hing keerukas ja kompleksne fenomen ning soojusel täita oluline roll elu defineerimisel. Südamel oli samuti tähtis roll sealt said alguse need ,,jõed", mis keha toitsid. Kui need ,,kuivanuks", sureks keha (analoog egiptlaste Niiluse-keskse organismimudeliga). Mis oli veres nii olulist? Ilmselt soojus, mida saadi südamest (oli selge, et veri ei ole iseeneseslikult soe!). Võib-olla sai veri südame kaudu (kõhuaort läheb mööda seedeorganiest) ka toitaineid või säilitas oma niiskuse. Galenose ja keskaegsete arstide jaoks jääb elu käsitlus samaks (võib-olla on mõnesid väiksemaid erisusi suhtumises erinevatesse hingedesse inimesel). Surm samas jääb ikka selleks, mis ta oli juba Aristotelesel kõikide elu tunnuste puudumiseks. Keskajal saab surm olema pigem osa teoloogilisest diskussioonist (ning
annaabi.ee 
