aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või punaste poolt. Lõpuks jõuavad Ahaseni kuuldused, et tema koolivendade polk on Viljandis ja ta otsustab lõpuks suurte kahtluste kiuste nendega liituda. Kuigi kahtlused vaevavad teda endiselt, sunnib relva kätte haarama häbi- ja kohusetunne oma klassivendade ees. Ajutine Valitsus on andnud lubaduse mõisamaad punaste vastu sõdivate eestlaste vahel ära jagada ja Ahas
Tol ajal oli ta iseloomult arg ja tagasihoidlik ning tundis ennast oma kodukootud riietega peente kooliõdede hulgas tuhkatriinuna ja ta ei teinud nendega lähemalt sõprust. Kooli ajal tuli tal mitmeid kordi kolida ja viimane peatus oli haritud perekond, tänu kellele sai ta kultuurieluga tutvuda ja seeläbi oma luulemaailma avardada. Peale kooli lõpetamist 1885. aastat tuli leida tööd kodukooliõpetaja diplomiga. Isatallu tagasi minna ei saanud, kuna sealgi polnud asjad ammu enam korras. Seega sai tema esimesks töökohast üks heategevuslik lasteaed. Kuid sellest jäi väheseks ja peagi tuli tal vend Rudolfi eest hoolt hakata kandma ja Anna võttis lisaks temale ka lellepojad enda juurde ja asutas üürikorterisse kostikodu, kuhu võttis lisaks sugulastele ka võõrad inimesed. Peale kooli lõpetamist hakkas ta kontakti otsima eesti rahvuslike ringkondadega. 1885. astus
Talutööde päev, Sügis talus, Jõulud talus jne. Mart Saare majamuuseum Mart Saare Majamuuseum asub Soomaa rahvuspargi serval. Helilooja Mart Saare esivanemad asusid siia sooservale elama juba 19. sajandi esimesel veerandil. 1830. aastate paiku anti neile perekonnanimeks Saar. Metsavahi pojana sündinud helilooja veetis siin oma lapsepõlve. 1932. aastal asus ta alaliselt isatallu elama. Aastad 19321943 olid Mart Saarel kõige viljakamad, sel ajal on sündinud ka tema loomingu paremik. Lühiülivaade Suure-Jaani suurkujudest Joosep Kapp 12. mai 1833 20. veebruar 1894 185053 Valga seminar 185394 köster ja kihelkonnakooli õpetaja · Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja ja juhatuse liige · Eesti Aleksandrikooli Peakomitee Liige · Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi president Suure-Jaanis: 1853. a-st - köstri-kooliõpetaja Petschi abiline
Kuid Andresel pole piisavalt raha. Lõpuks läheb Indrek linna kirjutajaks, et seal ametit õppida. Soovitust selle tegemiseks saab Andres Hundipalu Tiidult. Ka Noor-Andres saab piisavalt vanaks ja ta võetakse sõjaväkke. Kui isa teda kogunemispaika viib, siis keelitab ta teda talusse tagasi tulema ja talu üle võtma. Kuid Noor-Andres ei taha. Ta räägib, et isa pole siin õnnelikuks saanud ja avaldas enne veel soovi, et kui saaks läheks Vana-Andres isatallu tagasi. Vana-Andrest hirmutab see. Ta on talu üles ehitanud selleks, et lapsed selle üle võtaks, kuid need põgenevad ära. Kodus loeb ta jälle piiblit ja nutab omaette.
ülesotsijad ja tagasitoojad Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara, kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas Vabatalupojad – vabastatud teotööst, maksid raharenti, liikumisvabadus Maavabad – kõrgeim kiht, endiste ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, neid oli väga vähe. Kohustus aadliku ees – teenimine sõjaväes 9. KATOLIKU KIRIK JA USUPUHASTUS EESTIS Katoliku kiriku roll: Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks kui
(Heuer_1997) Lipu ema oli tugev ja terve talunaine, kes tüdrukuna ei tundnud vastast väleduses ega kannatanud igapäevast tööd tehes tervisehädade all.(Teemägi:1963) Veel 70. eluaasta vanuselt imestasid Tartu arstid naise tugeva südame üle.(Teemägi _1963). Pere vanim poeg Erik, sündis 1919. aastal ning läks tehnikaülikooli keemiat õppima. Tema elutee lõppes Magadanis. (Heuer:1997) Keskmine poeg Endel, sündis 1921. aastal ning jäi isatallu nagu Heinogi. Koos kasvasid poisid üles.(Heuer_1997) Heino Lippu teatakse, kui tagasihoidlikku ja vaikse loomuga noormeest. Spordimehena ajas ta alati oma asju ise, abi käis harva palumas. Kehaehitus oli Lipul aga vägilasemõõtu. Ette tuli isegi võrdlusi Kalevipojaga. Sellele annavad tõestust mõõdud, mis sportlasena olid järgmised: pikkus 192,5 sendimeetrit ja kaal 102 kilogrammi.(Saarmann, Teemägi_2001)
Vabadussõtta sõita, kuid saab isa käest kere peale. * 1924 - Orav näeb esimest korda tiblat Õunapuu otsas peidab end detsembrimässus osalenud Arnold Sommerling. Orav viskab eluka kividega alla. * 1926 - Orav õiendab sepaeksami ja ajab esimest korda habet. Kaks kuud haiglas. * 1928 - Orav sõidab rongiga Tallinna tikke ostma ja näeb jaamapuhvetis Konstatin Pätsi. Sõprus esimesest pilgust. Orav ei pöördu enam iialgi tagasi isatallu. * 1929 - Õhtul koju tulles lejab Orav oma voodist purupurjus mehe. Saab algus sõprus Jaan Tõnissoniga. * 1930 - Laidoner toob oma hobuse Oravale parandada. Suksu saab uued jalad ja neerud. Eluaegse sõpruse algus. * 1933 - Orav teeb esimest korda hambaarsti tööd ja tõmbab Tammsarel hamba välja. * 1936 - Oraval on lühiajaline armusuhe Berliini olümpial viibiva Kristjan Palusalu pruudiga. * 1939 - Viimane vaba suvi
samas külas, kus asusid eelnimetatud. Idal oli vanem vend Arvi. Nad elasid suures majas. Minu vanaema ei tea kuigi palju Ida haridusest, aga seda teab, et ta käis Gatsina eraõmbluskoolis. Peale kooli lõpetamist kingiti Idale ka õmblusmasin. Rudolf ja Ida kohtusid peale leeriskäimist. Kui Rudolf oli 24 aastane ja Ida 21 aastane, siis nad laulatati Jõululaupäeval 1924. aastal Gatsina kirikus. Nende perekonnanimeks sai Lebreht. Nad läksid peale laulatust elama Rudolfi isatallu - Hansu tallu. Esimene laps oli Albert Lebreht, kes sündis 24. juunil 1927. aastal. Teine laps oli minu vanaema Erna Lebreht, kes sündis 29. märtsil 1935. aastal. Hiljem sõja ajal 1942. aasta talvel sündisid ka kaksikud. Nende nimed olid Aino ja Maimu. Nad elasid väga vähe aega. Põhjust, miks nad surid minu vanaema ei tea. 1943. aasta veebruaris tuli üks põgenenud vang Hansu tallu, et saada peavarju. Rudolf ei lubanud, sest ta teadis, et vangidel on tähniline tüüfus
annaabi.ee 
