Karl Barth'i (1888 - 1968) "dialektiline teoloogia" Kierkegaard'ile väga lähedal. Kierkegaard' on esimene aga mitte ainus eksistentsialismi vaimne isa. Sarnaseid mõtteid leiame me hispaania mõtlejal Miguel de Unamuno'l (1864 - 1937), Prantsusmaal elanud vene emigratsiooni filosoofil Nikolai Aleksandrovits Berjajev'il (1874 - 1948), kirjanikul F.M.Dostojewskijl (1821 - 1888), Rainer Maria Rilke'l (1875 - 1926) ja Franz Kafka'l (1883 - 1924). Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr.Nietzsche poolt esitatud elufilosoofia, mis ütles, et mõistus on vaid relv olemasolu eest. 2. Freudi teooria, et inimlik mõtlemine hõljub ebateadlikel ja alateadlikel jõududel, ihadel ja instinktidel. 3
kooskõla.” “Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. Rütm tähendab korrapärast liikumist.” Rütm ja riim on olulised, sest rütm võib inimeses välja tuua need tunded, mis olid eelnevalt alla surutud. Samuti on auto öelnud, et: “Luuletuse rütm võib viia inimese isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.” Lisaks sellele peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. 4) Luule lugemisest veelgi teraapilisem on luule kirjutamine. Luuletust kirjutades keskendub inimene antud ülesandele, mille abil väheneb kaos ja segadus tunne, samuti korrastatakse ka mõtteid. ” Tuntud Šveitsi psühhiaater ja psühholoog Carl Gustav Jungi on öelnud, et “Kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon,
See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). 15. Eksistentsialism M. Heidegger Eksistentsialism on olnud paljudele meie ajastu filosoofiaks. Suundumus üksikinimesele ja tolle konkreetsele situatsioonile. Ühine on õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Eksistentsialism on üks markantsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõistuseeelsest ja mõistuseülesest vabadusest. Heideggeri arvates on senine filosoofia kontsenreerinud end vaid asjade olemusele (Mis see on?). On püüeldud maailma ja inimese olemust mõista ja määratleda. Asjaolu, et olemasolu on olemas, seda on võetud endastmõistetavana
kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud. Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi. 5-6 tundi rääkis patsient Freusiga kõigest, ka intiimsest. Enne psühhoanalüüsi seansi prooviti inimesi ravida hüpnoosiga. Psühhoanalüüs muutus ka filosoofia ühes koostisosaks, eeskätt irratsionalismi kaudu. Oluline koht on alateadvusel Freud rõhutas et igasuguste komplekside ja inimeste käitumise taga on tema alateadvuse konflikt tegelikuse või reaalsusega. (Nt. võimuinstinkt, domineerimine keda kamandada kui oled kojamees. Luuda?) Sublimatsioon inimene sublimeerub e. inimene realiseerib ennast võimendatult selles fääris, mis on talle kättesaadav/avatud selle sfääri arvel mis on talle kättesaamatu (Nt isiklik elu puudub -
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud
o. õiguse realiseerimine, mis omakorda sõltub ühiskonnas kujunenud traditsioonidest ja vaadetest. Sotsiaalteaduslikku suunda, mis õigusnormi rakendamise uurimisega tegeleb, nimetatakse reaktsiooniteooriaks, mis keskendab tähelepanu sellele, kuidas õiguskaitseorganid oma kompetentsi piires õiguserikkumistele reageerivad. /5, lk 59, 62 /. 2. Kaasaegne õigus kui ratsionaalne õigus. Ratsionaalse õiguse tunnused. (vt ka M. Weber) Ühiskonna areng toimub ratsionalismist irratsionalismi. Mida tähendab ratsionaalne? Tõhus, toimiv, mõistusepärane, eesmärki teeniv. Seda sama saame öelda õiguse kohta teatud tingimuste. Mõnel tingimusel on õigus irratsionaalne. Neid küsimusi kõige põhjalikumalt käsitlenud Max Weber. Õiguse arenguga kaasneb ka õiguskaitsevahendite areng ja kui on olemas ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi. Ratsionaalne õigus on loogiliste printsiipide
Sel põhjusel on tavatult negatiivne ka uue keskaja nägemus. Uus keskaeg lagunemise ja segaduste sünonüüm. Nt. Uus keskaeg: mõistuse kui põhiprintsiibi taandumine juba ammu kadunud primitiivsete ja ebausu ideoloogiate ees. Ainus suurem erinevus keskaja ja kaasaja vahel on Minci järgi praegusaegne usu puudumine ainujumalasse. Kui keskajal tagas Jumal inimestele kindlustunde, siis tänapäeval pöördub Jumal tagasi fanatismi ja irratsionalismi kujul. Uuel keskajal pole ainuideoloogiat, nii nagu on killustunud ühiskond, nii peab kildudest koosnema ka ideoloogia. Ploom, Ülar 1998 Aquino Thomas ja Dante. Vikerkaar 45/110 121 Tekst ise on võrdlemisi keeruline (teaduslik) ja lühikest kokkuvõtet sellest on raske teha. Võrreldud on Aquino Thomase ja Dante kognitiivseid mudeleid lähtudes nende loomingust. Mõlemat mudelit saab vaadelda kollektiivse diskursuse raames.
hõlmab inimeste elutegevuse kõiki olulisi külgi väljendab inimeste eksistentsi realiseerunud sotsiaal-majandliku tingimuste komplekti. - Isiksuse kriminoloogiline uurimine isiksus on oma elulaadi, elutegevuse produkt. Elulaad vormib isiksust, nagu sotsiaalne ruum kujundab aktiivselt elulaadi. Kaasaegne õigus kui ratsionaalne õigus. Ratsionaalse õiguse tunnused. (vt ka M. Weber) Ühiskonna areng toimub ratsionalismist irratsionalismi. Mida tähendab ratsionaalne? Tõhus, toimiv, mõistusepärane, eesmärki teeniv. Seda sama saame öelda õiguse kohta teatud tingimuste. Mõnel tingimusel on õigus irratsionaalne. Neid küsimusi on kõige põhjalikumalt käsitlenud Max Weber. Õiguse arenguga kaasneb ka õiguskaitsevahendite areng ja kui on olemas ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi
annaabi.ee 
